Eestis tabas maksukirves kõigepealt lastega peresid, siis hakkas riik edendama viljatut homoseksualismi, kelle heaks pandi tööle isegi Keldo majandus(!)ministeerium, sündimus teeb juba aastaid kurbi langusrekordeid – ja tagajärjeks on see, et juba ei jätku omamaiseid kaitseväekohuslasi.
Nüüd on välja tulnud uus algatus, millest kirjutab ERR: “53 riigikogu liiget algatasid juuni lõpus eelnõu, mis võimaldaks riigikaitsesse kaasata senisest paindlikumalt NATO liikmesriikide kodanikke.”
Tuletagem meelde, et enamik meie liitlasi on samasugused kukkuva sündimusega Euroopa ja Põhja-Ameerika riigid, kus endil samad probleemid. Muidugi on NATO liitlane Türgi, kes saadaks oma Erdogani-jüngreid meelsasti kogu Euroopasse laiali, aga see oleks enesetapp.
EL-i kodanikud on samuti üsna kahtlased, sest Prantsusmaal, Saksamaal, Madalmaades, Belgias, ka NATO-liitlases Suurbritannias on kodakondsuse saanud meeletu hulk Kolmanda maailma sisserändajaid ja neid küll Eestit kaitsma ei tahaks. Prantsusmaal on radikaliseerunud omajagu moslemeid, kes töötasid jõustruktuurides, üks neist avas aastate eest tule ka Pariisi politsei peakorteris.
Migrandid on üleüldse väidetavalt oma kodumaalt põgenenud just sõdade, terrori ja vägivalla eest, seega vaevalt nad sihtriikide relvajõududes patriotismist teenida tahaksid, pigem aitaksid nad seal kaasa terroristidele ja kurjategijatele – Rootsis on märgatud imbumist vanglaametnike hulka.
Miks peaks liitlaste kodanikud üldse tahtma teenida Eesti kaitseväes, kui kogu NATO Euroopa-osa on raskustes ajast, mil nad arvasid, et Venemaast enam ohtu pole ja desarmeerisid ennast? Praegu on Ukraina abistamise taustal nende sõjaline kosumine vaevaline ja vähemalt Saksamaa uuring näitab, et sakslased ei taha eriti sõjaväkke minna.
Väga vähe on neid inimesi, kellel on normaalne kodumaa ja kes sõja korral tahaksid riskida eluga võõra maa eest. Kui Eesti satub sõtta, siis tõenäoliselt Venemaaga ja see on juba Vene-NATO sõda, kus sakslasel, prantslasel ja britil on ka oma kodumaa tule all.
Kaitseliit on praegu ainus institutsioon, kus eesti keel on veel elujõus ja muud keeled ei toimi, peale inglise keele, mida on vaja NATO standardite tarvis. Kui Kaitseliitu hakkavad astuma võõrast kultuuriruumist pärit inimesed, on see vabatahtlik organisatsioon eesti meeste ja naiste jaoks kadunud. Õnneks pole kaitsejõududes veel homoagendat, marufeminism on juba pisut sees.
Ja on veel üks mure – kas maksudega ülekoormatud rahvas, kelle üle Ligi-sugused irvitavad ja keda aetakse laskealalaienduste tõttu kodudest välja, tahab üldse seda maad kaitsta, eriti kui droonivõimekuse puudumise tõttu on oht, et sõja esimeste kuudega tapetakse enamik neist maha? Ukraina-kogemus näitab, et ka Eestil tuleb “kaitsetahte” puudumine ruttu kätte.
Eestis on seni tehtud kõik, et meil jääks oma rahvast sündimata laste, vaesuse ja sisserände tõttu vähemaks ning kaitsesektor on esimene koht, kus tagasilöök silma paistab. Ja nüüd loodab rahvusriigina hääbuv Eesti võõrleegionäridele…
Uued Uudised