Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Traditsiooniline mehelikkus on tõeline aare

30.07.2026
BOX-HEAVY-USYK-VERHOEVEN
© scanpix.ee

Daily Wire’i artikkel „Traditional Masculinity Isn’t the Problem. The Attempt to Dismantle Traditional Masculinity Is the Problem” („Traditsiooniline mehelikkus ei ole probleem. Probleem on katse traditsioonilist mehelikkust lammutada.“) on selge vastus uuskommunistide „toksiinse maskuliinsuse” narratiivile. Autor väidab, et traditsiooniline mehelikkus ei ole ühiskonna mure, vaid just selle mehelikkuse süstemaatiline lammutamine on põhjustanud poiste ja meeste mandumise.

Artikkel algab kriitikaga CBS-i dokumentaalfilmile „Speaking Frankly: Raising Boys” („Ausalt rääkides: Poiste kasvatamine“). Film küsib, „kas on parem viis poiste kasvatamiseks, et vältida toksilist maskuliinsust?” ning kujutab vanemaid, kes soovivad kaitsta oma poegi „traditsioonilise maskuliinsuse õuduste” eest. Artikli järgi on filmi põhitees järgmine: „…meie kultuuris on poisid katki ning just meie vananenud ja ‘häirivad’ maskuliinsuse ettekujutused on need, mis nad katki tegid.“

Autor lükkab selle eksliku väite ümber. Traditsiooniline maskuliinsus – tugevus, vastutustunne, stoitsism, kaitse pakkumine ja juhtimisvõime – ei ole midagi häbiväärset ega vananenut. Need on voorused, mis on läbi aastatuhandete aidanud ühiskondadel püsima jääda. Probleem ei peitu mehelikkuses endas, vaid kultuurilisõjas, mida peetakse mehelikkuse vastu koolides, meedias, psühholoogias ja poliitikas.

„Traditsiooniline mehelikkus ei ole probleem. Probleem on katse traditsioonilist mehelikkust lammutada.” kirjutab autor. Katse muuta poisid emotsionaalselt pehmeks, konkurentsivabaks ja „mitte-toksiliseks” on muutnud terve põlvkonna noori mehi depressiivseks, ilma eesmärgi ja väärtusteta armetuteks olenditeks. Selle asemel, et poisse toetada nende loomulike omaduste arendamisel, õpetatakse neile, et nende instinktid on mürgised.

Artikkel rõhutab, et vasakpoolne ideoloogia ei erista kurja käitumist (vägivaldsus, julmus) mehelikkusest endast, vaid märgistab kogu mehelikkuse patoloogiliseks. Tulemuseks on statistiliselt kõrged enesetappude näitajad meeste seas, koolist väljalangemine ja üldine maskuliinsuse kriis.

Eestis on sama lõhestav ja lammutav narratiiv jõudnud koolidesse ja avalikku arutellu. Ehk keegi mäletab veel mehi alandavat ajakirja “Jobu”, mis ilmus “Eesti Ekspressi” lisana aastal 2007. Ajakirja peatoimetaja Barbi Pilvre sai lammutustöö eest aasta ajakirjaniku preemia, väljaandmist toetas mõistagi Avatud Eesti Fond.

Tänapäeval on meeste demoniseerimine massiline, mitmetes õpetajakoolitustes ja soolise võrdõiguslikkuse projektides räägitakse „toksiinsest maskuliinsusest” ning „mees ei nuta” kultuuri kahjulikkusest. Näiteks on Eesti Feministide Liit ja mitmed vasakpoolsed aktivistid kasutanud terminit, et kritiseerida traditsioonilist isa-rolli ja poiste kasvatust.

Terve mõistuse seisukohalt on poiste „ümberkasvatamine” pehmeks ja sooneutralseks on osa laiemast kultuurimarksismist, mis ohustab pere ja rahvuse püsimist. Samuti tuleb kritiseeritud propagandavalesid, mille kohaselt traditsioonilisi mehelikke tegevusi (võitlusspordid, tehnika, vastutus) peetakse vananenuks.  Ellujäämine ja väärikus ei vanane kunagi.

 

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 30.07.2026