Kas meid peaks morjendama, on’s Eestis üks, kaks või kolm miljardifirmat, mis on nupukesed globalistliku maailmavallutuse malelaual?
Mida eesti inimene sellisest miljardifirmast võidab? Võimaluse rämpstoidu kullerina immigrantidega võidu pedaale sõtkuda? Või minimaalse tasu eest taksot sõita? Lugeda aruandeid imaginaarsest edust, mis meie elu kriipsu võrragi paremaks ei tee, küll aga vastupidi?
Sellised boltid-woltid ja nutiahelate loojad hävitavad kodumaise väärtuse loomisele suunatud majanduse. Pluss võimaluse kõnniteel oma tervise pärast muretsemata kõndida.
Ega kurikuulus Klaus Schwab oma raamatus “Covid 19 jne” ei kirjutanud: “covid avab ahta võimaluste akna ühiskonna ümber korraldamiseks” ning “me vajame tööjõu uberifitseerimist”.
Uber oli tol ajal digitaalse koriluse lipulaev. Uber käis vahepeal varjusurmas ära, aga täpselt sama “unikaalset” iduideed üritavad rakendada noodsamad Boltid-Woltid. Digitaalse kupja piitsa all töötavad minimaalse tasu ja sotsiaalsete garantiideta inimesed. Galeeriorjade tänapäevane analoog.
Kui globaalne raha idumullide tagant ära kaob, varisevad need loetud kuudega kokku. Kui keegi veel ei tea, siis nn. “miljardifirmad” ei oma miljardeid eurosid või dollareid, vaid nende turuväärtus on ainult prognoos, ilmaennustus, tühi mull kuni selle hetkeni, kuni firmat müüa üritatakse. Kui globalistlik taustsüsteem peaks kokku varisema, siis kukub ka “miljardifirmade” väärtus nagu lastud vares. Sest väärtus puudub, on ainult illusioon.
Aga kuni seda pole veel juhtunud, kuulame edasi globalismi sulaste, nagu Villig, tähtsaid sõnavõtte.
Karl Olaf Rääk
