Kolumnist Karl Olaf Rääk kirjutab sotsiaalmeedias sellest, kuidas Reformierakonna ja tema liitlaste kaunid jutud “majanduskasvust” hääbuvad reaalsuses täielikult.
“Oleme kahjuks harjunud võimuerakondlaste praalimisega, millel puudub reaalse maailmaga igasugune seos. Enam ei viitsi õlgu ka kehitada.
Neil, vaadake, on riburada häid uudiseid ja imaginaarsetel ettevõtetel ning inimestel läheb järjest paremini.
Lähedal olnud pubi, kus alati päris palju inimesi, oli eelmisel nädalal veel elu täis, sel nädalal tühjendatakse ruume. Ilmselt ei vedanud enam välja. Nagu kümned ja kümned sarnased ettevõtted.
Linnas ringi käies näeb uskumatult palju äripindu “Müüa” ja “Üürida” siltidega. Kas see tähendab, et äri buumib riburada?
Ei. Seda, et ettevõtted kas kolivad kusagile mujale või lõpetavad tegevuse. Massiliselt. Massiline firmade sulgemine on suure kriisi märk.
Automüük hävitati pea täielikult. Igas valdkonnas on suur allakäik. V.a. rahas suplevaid riigiasutusi teenindavad bürood ja asutused, aga need ei kergita üldist majandust.
Aga omas mullis õitsejatel on riburada häid uudiseid. Statistikat on tõlgendatud nii toredasti, et kohe ilus vaadata.
Vahel on tunne, et inimesed, eriti need, kelle nina on veel vee peal, ei tahagi aru saada, et praegusel kursil põrutame kogu riigiga otsejoones pankrotti. Ühel hetkel on majandus surnud ja keegi taolisele süüdimatult juhitud luuser-riigile laenu ei anna.
Majanduse hävitamisega saab iga l*ll hakkama, uuesti üles ehitamine võib võtta aastakümneid. Kuni võimul püsivad samad kahjurid, ei taastu see mitte iialgi.
Millega me oleme selle kõik ära teeninud?
Ju Jumalast ära pöördumisel on omad tagajärjed.
Mõtlemise koht. Jälle.”
