Eesti haridusmaastikul laiub sügav kuristik rahvusvahelise edureportaaži ja koolimajade tegeliku argipäeva vahel. Me uhkustame PISA testide tippkohtadega ja müüme maailmale kuvandit riigist, kus kõigile on tagatud kvaliteetne ja tasuta haridus. Reaalsus on aga see, et niinimetatud tasuta haridust hoitakse püsti koolitöötajate veriste näppude, kleeplindi ja lapsevanemate sunnitud annetuste abil.
Riiklik õppevara toetus on püsinud muutumatuna juba viisteist aastat ja see, mis toimis aastal 2011, on tänases majandusruumis absurdne sentide veeretamine. Trükihinnad, paber ja logistika on vahepeal kordades kallinenud, kuid koolidele mõeldud rahakott on jäänud külmutatuks. Tagajärjeks on olukord, kus raamatukoguhoidjad ja õpetajad veedavad oma suvepuhkuse viimased nädalad kääride ja teibirullidega, et lappida kokku leht-lehe haaval lagunevaid õpikuid, mis ei ole digiriigi innovatsioon, vaid puhas vaesuse haldamine.
See süsteemne kriis devalveerib täielikult mõiste „tasuta haridus“ ning asendab selle varjatud maksustamisega, kus koolid pöörduvad üha sagedamini lapsevanemate poole, maskeerides puudujääke vabatahtlikeks annetusteks või sundides peresid ise töövihikuid ostma. Samal ajal langeb õpetajatele tasustamata lisatöö koorem, sest pedagoogid on sunnitud õpikute puudumisel materjale ise koostama, paljundama ja välja printima, mis kulutab väärtuslikku aega reaalse õppetöö ettevalmistamise arvelt.
Selline olukord süvendab ka hariduslikku ebavõrdsust, sest koolide võimekus õppematerjale tagada sõltub üha enam kohaliku omavalitsuse rikkusest ja piirkonna perede rahalisest seisust, mis lõhub otseselt põhiseaduslikku lubadust võrdsest ligipääsust haridusele. Tasuta haridus on muutunud fassaadiks, mille taga peitub riiklik hoolimatus, sest me ei saa rääkida teadmistepõhisest ühiskonnast ega hariduse usust, kui riik ei suuda tagada põhikooli õpilasele isegi tervet ja kaasaegset õpikut.
Koolide jätkuv hoidmine ausõna ja teibi varal on märk sellest, et hariduse prioriteetsus eksisteerib vaid poliitilistes kõnedes, mitte riigieelarve ridadel.
Rainis Lipstok