Aastaid on Eesti inimestele peavooluerakondade poolt korrutatud, et toidu käibemaksu alandamine ei langeta hindu, sest kaupmehed jätavad maksulangetusest saadava kasu lihtsalt endale. Kõige häälekamalt on seda korranud reformierakondlased iga kord, kui EKRE esitab Riigikogus eelnõu toiduainete käibemaksu vähendamiseks. Nüüd on Läti näidanud, et tegelikkus on hoopis teistsugune.
Läti vähendas nelja esmatarbekauba, täpsemalt leiva, piima, linnuliha ja munade käibemaksu 21 protsendilt 12 protsendile. Riik ei piirdunud üksnes maksumuudatusega, vaid leppis kaupmeestega kokku, et maksulangetus peab jõudma täies ulatuses tarbijani. Kauplustes märgistatakse vastavad tooted eraldi ning ametiasutused kontrollivad, kas hinnalangus on tegelikult toimunud. Läti majandusministeeriumi hinnangul tähendab üheksaprotsendiline käibemaksulangus ligikaudu 7,4-protsendilist hinnalangust, kui maksumuudatus kantakse lõpphinda üle. Esimesed kontrollid näitavadki, et suuremad poeketid on seda üldjoontes teinud ja hinnalangus ületab isegi ootusi.
Eestis on samal ajal valitud hoopis teine tee. Käibemaksu on tõstetud ning valitsus on järjekindlalt väitnud, et toiduainete käibemaksu vähendamisest poleks inimestele mingit kasu. Läti kogemus lükkab selle väite ümber juba mõne nädalaga ja meie liberaalide valelik pale on taaskord paljastunud.
Loomulikult ei lahenda toidu käibemaksu alandamine kõiki probleeme, kuid see on konkreetne ja toimiv meede, mis jätab inimestele rohkem raha kätte ja parandab perede toimetulekut ajal, mil hinnatõus on Eestis endiselt probleem. Kui maksulangetuse järel hinnad langevad, siis tarbimine üldjuhul kasvab ning see aitab ka majandusele uuesti hoogu anda.
Läti valitsus otsustas vähemalt osa maksukoormusest inimeste õlgadelt maha võtta. Eesti valitsus on valinud vastupidise suuna: pressida inimestelt välja rohkem makse ja põhjendada seda jutuga, et maksude alandamisest polevat niikuinii kasu.
Lätis toimunu näitab, et kui poliitiline tahe on olemas, on võimalik langetada ka toidu või kütuse hinda. Küsimus ei ole selles, kas see toimib vaid küsimus on selles, kas 2027. aasta märtsivalimiste järel saab Eestis valitsemiseks piisava toetuse erakond, kes ka päriselt julgeb jõulisi muudatusi teha. EKRE on tõestanud, et kui võimalus tekib, siis lubadused viiakse ellu.
Siim Pohlak, Riigikogu liige (EKRE)