Äsja lõppenud Riigikogu vanematekogus sai suure vaidlemise ja üksteise süüdistamiste käigus mitu olulist asja siiski selgemaks.
Esiteks, meil ongi hetkel kaks päris kandidaati. Kui rääkida sellest, et poliitilises mõttes on kandidaadiks olemiseks vaja vähemalt ühe Riigikogu erakonna fraktsiooni toetust, siis meil Mart Helme, kelle on esitanud EKRE ja meil on Ülle Madise, kelle on esitanud liberaalne leer ehk sotsid, Reformierakond ja Eesti 200. Kahel Riigikogu erakonnal (Isamaa ja Keskerakond) ei ole välja kujundatud seisukohta enda eelistatud kandidaadist. Siinjuures on oluline märkida, et hoolimata pikast ja jõulisest survest liberaalse leeri poolt ei ole nad väljendanud valmisolekut toetada Ülle Madiset.
Teiseks sai tänasega osaliselt läbi pimesikumäng Ülle Madise kandideerimisnõusolekuga. Läbi vahendaja ehk Lauri Hussari saime teada, et ta on nõus kandideerima “tingimusel, et on piisav Riigikogu liikmete toetus”. Ehk siis jätkuvalt oleme olukorras, kus kõigepealt peavad valijad ehk Riigikogu liikmed andma ülesseadmise allkirja või vähemalt toetuse lubaduse ja siis vaatame, kas see kandidaat on nõus ka end meile näitama.
Kahjuks ei õnnestunud selgeks saada, mida siis täpsemalt tähendab “piisav toetus”. Kas piisav on 21 riigikogulast, mis on seadusest tulenev miinimum kandidaadi esitamiseks? Või on piisav 68 riigikogulast, mis on lävend äravalimiseks? Seda ei osanud liberaalid ise ka öelda, arvates, et ju ta kuhugi sinna vahele jääb ja mitmel korral käis läbi, et vast võiks Madise jaoks piisav olla ka 50 või veidi rohkem allkirja tema esitamisel. Sellega on selgelt maha märgitud, et vajalikku 68 häält tal ei ole.
Aga sellega tema mured ei lõpe. Ma tõstatasin üles küsimuse, et kuidas kavatseb õiguskantsler lahendada lisaks tema juba näkku karjuvale huvide konfliktile (mis seisneb selles, et ta kaupleb enda ära valimist kogult, mille üle ta teostab järelevalvet ehk piltlikult öeldes nõuab oma alluvatelt, et need teeks talle ametikõrgenduse) probleemi, mis tuleneb õiguskantsleri seaduse paragrahvist 9. See paragrahv ütleb, et õiguskantsler saab ise ameti maha panna, teatades sellest vähemalt neli kuud ette. Ta ei ole seda teinud. Kui peaks juhtuma, et ta 2. septembril ära valitakse, siis saab ta presidendi ametit pidama hakata alles 4. jaanuaril!? Seni peaks presidendi kohusetäitja olema (oh õudust!) Riigikogu esimees Lauri Hussar.
Liberaalid seletasid, et tegelikult see paragrahv ei sega, sest president ei saa seaduse järgi olla üheski teises ametis ja seega lõpeb Madise õiguskantsleri amet automaatselt. Nojah! Päris mage ikka kohe, kui meil õigusriigi puhtust ja üllust valvama pidav inimene upitatakse uude ametisse mingi JOKK-skeemi abil.
Lisaks ei soovi liberaalse leeri kandidaat jätkuvalt olla kättesaadav Riigikogu fraktsioonidele ja meediale kuni hetkeni, mil tema kandidatuur registreeritakse, ehk alles päris viimase hetkeni. Sest nii on justkui kuidagi hoitud tema praeguse ameti sõltumatust. Jääb arusaamatuks, kuidas pärast kandidatuuri ülesseadmist tohib seda sõltumatust rikkuda või miks seda nüüd, kui ta on de facto kandidaadina fikseeritud ei tohi.
Kui varasemalt rääkis Madise, et ta on nõus kandideerima tingimusel, et ei ole koalitsiooni või opositsiooni, ei ole liberaalide ega konservatiivide kandidaat, vaid nö üle välja kandidaat, siis tänaseks on retoorika kardinaalselt muutunud ja nüüdseks on ta siiski leppinud olema rangelt liberaalsete parteide ühiskandidaat. Demokraatia seisukohalt on muidugi erakordselt halb, et meile üritab presidenti Riigikogus läbi suruda vähemusvalitsus, kelle toetus on paarteist protsenti, olles appi võtnud oma endise koalitsioonipartneri vasakult. Näeme taas tüüpilist Reformierakonna käitumist, kus teistele teatakse ülbelt, et me siin valisime endale sobiva inimese välja, teie asi on nüüd tema poolt hääletada!
EKRE sõnum on selge. Me ei toeta liberaalse leeri kandidaati. Me ei toeta Riigikogus üldse kedagi, sest me oleme algusest saadik öelnud, et meie eesmärk on president ära valida valimiskogus. Valimiskogu on palju laiapindsem, lisaks on tal ka palju värskem poliitiline mandaat. Pool valimiskogust tuleb vähem kui aasta tagasi valitud kohalikest volikogudest. Riigikogu tänane koosseis peegeldab 3,5 aasta tagust poliitilist maastikku, millel pole enam mitte mingit autoriteeti ega mandaati meile järgmist presidenti valida.
Martin Helme, EKRE esimees