Hommik Kohila bensiinijaamas. Külm tuul ja lihtne soov juua tassi musta kohvi, et algava raske päevaga kuskilt otsast peale hakata. Aga Euroliidu armust seisad sa peagi valiku ees: kas osta kohvitops või pudel viina? Viimane on odavam. Jah, sa lugesid õigesti.
ELi uus pestitsiidiplaan, see roheline ime, teeb kohvi hinna halvimal juhul 332 protsenti kallimaks. Tsitrusviljad tõusevad 82 protsenti. Import langeb 41 protsenti. JRC analüüs, mille komisjon ise tellis, ütleb must valgel: hommikune kohvitass maksab terve varanduse. Tavaline eestlane, see heauskne kohvijooja, maksab arve.
Ümmarguselt maksab kohv praegu bensukas 3,00 eurot, kui hind tõuseb 332%, siis uus hind on vanast 4,32 korda kallim: 3,00 € × 4,32 = 12,96 eurot. Üks kohvitops bensiinijaamas maksab siis peaaegu 13 eurot. See on rohkem kui paljud tavalised 0,5-liitrised viinapudelid poes või sealsamas bensiinijaamas, need jäävad tihti 9–12 euro kanti. Hommikukohv muutub luksuseks, mida tavaline eestlane endale enam lubada ei saa.
Ja see pole lihtsalt sigadus. See on otseselt meie tervise vastu suunatud rünnak. Samal nädalal ilmus värske uuring: kohvis leiduvad polüfenoolid vähendavad rinnavähi suremust ja taastekke riski. Just need ained, mida leidub kõige rohkem selles kohvis, mis kasvab vaesemates riikides – Brasiilias, Hondurases, Marokos. Seal, kus põllumehed kasutavad aineid, mis Brüsseli rohelistele bürokraatidele närvidele käivad. Nüüd tehakse see tervislik jook eestlase jaoks praktiliselt kättesaamatuks.
Mõelge järele: teadus ütleb, et kohv kaitseb naisi vähktõve eest. Euroopa Liit vastab: tehkem see liiga kalliks, et tavaline ema, õpetaja või tehasetööline võiks seda endale lubada. See pole mingi tervisekaitse. See on klassiviha rohelise lipu all. Eliit joob edasi oma orgaanilist kohvi. Meie maksame ennast haigeks või läheme kangemale kraamile üle.
See on euroliidu hullumeelsuse tulemus. Üks reegel kõigile, üks ideoloogia kõigile, üks vaesus kõigile. Põllumehed saavad võrdsed tingimused? Pole kindel, aga eesti pere jääb ilma kohvist, apelsinist ja tervisest. See pole enam naljakas. See on süsteemne sandistamine.
Brüsseli idioodid ei peatu enne, kui meil pole midagi suhu panna ega taskus sentigi raha. Aeg on euroopa liidust välja astuda. Enne kui kohv jääb vaid rikkurite eralõbuks ja meie lastel pole aimugi, kuidas lõhnab hommikukohv.
Me ei pea seda alandust taluma. Eesti rahvas väärib enamat kui Brüsseli diktatuuri. Aeg on kollaste tähekestega ämbrist välja astuda, enne kui need maniakid meid täielikult orjastavad.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 12.08.2026