Äsja näidati TV 3-s filmi “Kandahar”, mis meenutab, et Eesti noored kaitseväelased surid Afganistanis eimillegi eest ja tollane president Kersti Kaljulaid lubas visiidil Kabuli afgaanlannasid kaitsta, aga nood on ikkagi orjuses.
Filmis ütleb üks tegelastest, afgaan Mohamed, peategelasele, CIA agendile: “Tulite siia ja hakkasite meid õpetama, kuidas elada ja millist riiki luua…”
Pilapildid sellest, kuidas USA valgepea-merikotkas lendab kohe sinna, kus naftat leiti, demokraatiat viima, on juba aastakümneid vanad, kuid vahe tänaste arengutega on suur. Möödunud sajandi lõpuosas viidi Kolmandasse maailma klassikalist Lääne demokraatiat, mis tähendas sõnavabadust, vabu valimisi, kodanikuõigusi. Isegi siis ei võetud seda alati rõõmuga vastu, nii kaotati näiteks Vietnam ja Iraan.
Tänapäeval levitatakse Kolmandas maailmas aga veel vängemat kraami, “liberaalset demokraatiat”, mis tähendab kohe homolipu heiskamist, radikaalset naisõiguslust kohe ja praegu, igasugu muud “võrdsust”, mis tänases Läänes tähendab kapriiside, nõrkuste, pahede ja koguni perverssuste kuulutamist “inimõigusteks”. Mõistagi ei lähe see saast traditsioonilistele ühiskondadele kuidagi korda, vaid tekitab vastikust.
Nii ongi paljud riigid “läänelikele väärtustele”, mida esindab homolipp, selja keeranud. Kui varem tähendas läänelik ühiskond neile vabaduse ideaali, siis nüüd ajab see oksele. Nii näiteks lõpetas Lääne-Aafrika koostöö Prantsusmaaga, rohkem vaadatakse nüüd Venemaa ja Hiina poole. Kuigi need on totalitaarsed riigid, ei nõua need vähemalt abi eest homolipu heiskamist ja alatasa genotsiidi-laadseid kodusõdu korraldavatele aafriklastele on nad omasemad.
Sama on toimumas ka Lääne-Euroopas, kuhu lastakse sisse miljoneid migrante, aga need ei integreeru – kuidas tõsimoslem astub sellise saasta sisse, nagu on “liberaalsed väärtused”? Hiljuti Berliini homoparaadi ramminud moslem näitas täpselt ära, kuidas “uuseurooplased” neisse “väärtustesse” suhtuvad.
Saksamaal sulandusid türklased veel 1970-1980. aastatel ühiskonda, nad peaaegu saksastusid. Kõik lõppes siis, kui sisserändajatel lubati pered kaasa tuua – ühest küljest sai sotsiaalne süsteem tohutu surve, sest Ida peredes teenib raha vaid mees, kes peab peret ülal, aga Saksamaal pandi lisasuud kohe sotsiaaltoetustele elama. Teiseks aga tekkisid suured kogukonnad, kus elati oma kodumaa elu edasi, integreerumine kaotas ajapikku vajaduse ja mida enam võõraid tuleb, seda vähem lõimutakse.
“Paugu” aga pani klassikalise demokraatia asendamine neomarksismist nakatatud “liberaalse demokraatiaga”, mis ujutas ühiskonna perverssuste ja liigvabadustega üle – sisserändajad hakkasid Lääne ühiskonda üha halvustavamalt suhtuma. Praegu nad põlgavad seda ja loovad oma paralleelühiskonda. See aga viib Euroopa kodusõdadeni ja kaotuse korral islamiseerumiseni.
Filmis aga jäi meelde see, kuidas CIA mees ütles kohalikule afgaanile, et too oleks pidanuks sõiduks vähem silmatorkava auto valima. Mohamed vastas: “Ameeriklased jätsid siia niipalju autosid maha, et ka narkoärikad sõidavad siin Toyota maasturitega.” 2021. aastal põgenes Bideni-Ameerika Kabulist samamoodi, nagu 1975. aastal Saigonist. Homolipp võeti Ameerika saatkonna juures vardast alles siis, kui Taliban kohale jõudis.
Riigis aga pekstakse naisi keppidega ja näha oli kaadreid autokraanadest, mille noka otsas rippusid talibite poolt ülespoodud inimesed. Lääne liberaalid tõukasid oma perverssustega ühe maa tagasi keskaega. Jääb vaid üle loota, et kui ajatollad ja mullad kord minema pekstakse, hoiab Iraani ja Afganistani rahvas “liberaalsest demokraatiast” eemale nagu katkust. Küllap nad leiavad oma tee.
Uued Uudised