Vaimunõtruse pandeemia on tabanud estraadirahvast. See on patu palk. 2025. aastal anti Eestis välja üle 829 000 antidepressandi retsepti. Ehk 20-30 tabletti inimese kohta aastas, rinnalapsed kaasa arvatud. Kas pole lõbus see? Kolme aastaga on vaiksete hullukeste arv kasvanud 25 protsenti. Kõige järsem hüpe – 41 protsenti – tabab just 35. eluaasta kandis ja millegipärast naiskodanikke. See number ei valeta.
Kolmekümnendate keskel on inimene elu näinud ja pooli asju proovinud. Ta on vabal ajal armastanud, ehk isegi abiellunud, lapse saanud, karjääri punnitanud, unistanud ja pilt on hakanud vaikselt selguma. Ja siis tuleb sein ette.
Suhted purunevad, töö muutub mõttetuks, patarei saab tühjaks ja tulevik tundub lootusetu. Lahutus, pettumus, virelemine ja eksistentsiaalne äng. Nõialaagrid ja lihasuretamine. Aga väljapääsu ei ole. Lahendust ei ole. On vaid digiretsept ja lootus, et keemia teeb maailma ilusamaks kohaks, kus vaikselt kivistuda.
Ärge rääkige COVIDist! See ei puutu asjasse. Vabariigis toimub massiline hullumine. Liberalism ei ole enam poliitiline suund – see on kõige levinum vaimuhaiguse vorm. Individualism, pere lagundamine, rahvuslike ja vaimsete väärtuste hävitamine on toonud kaasa selle, et terve rahvas vajab keemilist karku, et hommikul jalad alla saada.
See on legaalse narkomaania plahvatus. Väike tablett annab laksu, tuhmistab valu ja teeb elu hetkeks talutavaks. Siin on teile kenasti mõtteainet – tädid ja tädistunud onud – see teadusega põhjendatud narkomaania kuritõbi on nakatanud terveid põlvkondi.
Umbes pooled retseptid kirjutavad välja perearstid, kes samal ajal kiirustavad järgmisest patsiendist kasumit välja väänama. Kes tunneks hingeelu ja aju salapäraseid mehhanisme paremini kui nihilistist perearst!
Tere tulemast Eesti Psühho-Narko Vabariiki. Siin ei ravita murdunud hingi. Siin purustatakse viimased isiksuse riismed keemilise sepavasaraga. Kolks ja kopik.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 17.08.2026