Eestis räägitakse vahel konservatiivsest leerist – et nagu vastukaaluks või vastandiks liberaalsele leerile ehk Reformierakonna, sotside, E200, Parempoolsete kambale. Praeguste presidendivalimiste valguses tuleb siiski tõdeda, et siin konservatiivses leeris on maru üksik olla.
Isamaal oli võimalus näidata, et nad on põhimõtteliselt konservatiivse leeri erakond ja ühtlasi oli neil võimalus aidata saada Eesti presidendiks rahvuslane ja konservatiiv. Välis- ja julgeolekuekspert. Pika poliitilise kogemusega põhiseaduspatrioot. Isiksus. Kuna neil endal kandidaati polnud, siis oleks olnud ju loogiline, et nad lõpuks tulevad ikkagi konservatiivse leeri kandidaadi taha. Eeldusel, et nad end ise selle leeri parteiks ikka peavad.
Aga nad otsustasid hoopis asuda toetama liberaalse leeri liberaalset kandidaati. Olles enne seda juurelnud, kas tasuks võibolla toetada siiski ühte teist liberaalset kandidaati. See on väga kurvastav ja tekitab tõsise ohumärgi Riigikogu valimiste järgsete valikute kohta Isamaa poolt. Ei tohi unustada, et 2022. aasta suvel, kui Kaja Kallas saatis laiali oma esimese valitsuse, oli Isamaal laual võimalus taastada konservatiivne koalitsioon, aga nad otsustasid teha võimuliidu sotside ja Reformiga. Nüüd tegid nad seda taas.
EKRE on nende presidendivalimiste ajal käitunud algusest saati selgelt ja soliidselt. Nimetasime varakult oma kandidaadi, ütlesime kohe välja, et tema üles seadmine on meil võimalik alles valimiskogus ja hoidusime osalemast palaganis, mida Riigikogus suve läbi tehti. Me jääme oma kandidaadi juurde kindlaks, ei toeta kedagi teist Riigikogu voorudes ja kui peaks siiski juhtuma, et valimised jõuavad valimiskogusse, esitame Mart Helme seal ning asume taotlema talle toetust parteidelt, kes on end positsioneerinud konservatiivsel tiival.
Martin Helme, EKRE esimees