Kahetsusega ja kahjurõõmuga tuleb tõdeda, et Eesti rahvas ei usu enam Kristen Michali juhitava Reformi ja Eesti 200 valitsuse jutustatud majanduse edulugu. Hoolimata viiest nn kasvukvartalist jääb see muinasjutumaailm tavainimesele kaugeks. Citadele panga tellitud Norstati uuring (juuli 2026) näitab, et 52% Eesti inimestest ootab majandusliku olukorra halvenemist järgmise kolme kuu jooksul. Paranemist usub vaid 8%, olukorra samaks jäämist 41%. 33% prognoosib kerget halvenemist ja 19% tunduvalt halvemat seisu.
Rahvas on rääkinud. Oletatavasti on meil rohkem sõda, putinismi ja avatud turge, sest Balti riikide võrdluses oleme kõige pessimistlikumad – Lätis ootab halvenemist 44%, Leedus 36%. Eriti süngetes värvides näevad tulevikku pensionärid.
60–74-aastaste seas ootab majanduse halvenemist 58% ja paranemist vaid 4%. Need inimesed, kellel puuduvad vanemad, kes taskurahaga aidata saaksid, hammustavad kergemini nii mõnegi valitsuse petuskeemi käbi. Neile löövad kõige valusamalt hinnatõusud, laenumaksed ja ostujõu kahanemine.
Noored (18–29) on veidi optimistlikumad, neist 16% ootab paranemist, kuid üldpilt on sünge. Optimiste on Eestis veelgi vähem kui olematu toetusega valitsuse poolehoidjaid. Viimaste reitingute järgi on Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsiooni toetus langenud alla 13–14%.
See tähendab, et isegi need ajupestud parasiitoravate poolehoidjad – kui sellised tegelikkuses üldse eksisteerivad – ei tunne end pooletoobise majanduspoliitika pöörises enam kindlalt.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 19.08.2026