EL-i eelarve on põhjatu auk: nüüd on isegi Saksamaal ja Austrial kõrini. Koos Hollandi ja Skandinaavia riikidega nõuavad nad kärpeid. Aga ärge muretsege, relvastumiskampaania muidugi jätkub.
Raske uskuda, aga Euroopa Liidul pole omaenda rahareservi. See, mida Brüssel raiskab, tuleb rahastada liikmesriikide osamaksetest, “omavahenditest”, maksudest või võlgadest, mida tuleb lõpuks ka teenindada.
Mõnel EL-i rahastajal on kõrini: Saksamaa, Taani, Austria, Soome, Rootsi ja Holland on ühiselt nõudnud järgmise mitmeaastase EL-i eelarve olulist vähendamist. Need kuus riiki on netomaksjad ja Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi sõnul rahastavad nad kokku umbes 40 protsenti Euroopa eelarvest.
Komisjoni rahasoovi tuleb nõudmise kohaselt vähendada “mitmesaja miljardi euro võrra”. Rootsi oli varem nõudnud 400 miljardi euro suurust kärbet. Eeldatakse, et kõik kuluvaldkonnad panustavad sellesse. See tähendab… peaaegu kõik.
Brüssel plaanib kaks triljonit eurot raisata
Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks peaaegu kahe triljoni euro suuruse eelarve aastateks 2028–2034. See vastab 1,26 protsendile ELi keskmisest kogurahvatulust.
Suurendamist – 2021.–2027. aasta eelarve oli 1,3 triljonit eurot, kuigi see hõlmas enam kui 800 miljardi euro suurust COVID-19 taastumisfondi – õigustavad uued väljakutsed kaitse, konkurentsivõime, rände, energeetika ja kliima valdkonnas. Need on nüüd prioriteedid.
Netomaksjad nõuavad nüüd kokkuhoiumeetmeid – mis tähendab ümbersuunamist nende prioriteetide suunas. Lõppude lõpuks on Friedrich Merz teadaolevalt soovinud suurendada sõjalisi kulutusi. Seetõttu tuleb vähendada põllumajanduse ja regionaalarengu toetusi – samal ajal kui kaitse- ja teaduskulutused võivad suureneda. See tähendab, et kokku hoida tuleks põllumajandustootjate ja struktuuriliselt nõrkade piirkondade, aga mitte sõjaväe arvelt. Seega on sõjalised kulutused toiduga kindlustatusest tähtsamad. Siiski saab veel näha, kas see ettepanek vastu võetakse.
Juba ainuüksi raha kokkuhoiu idee kujutab endast täielikku tagasipööret: eriti Saksamaa on viimastel aastatel olnud uskumatult helde ja alati valmis Brüsselisse veelgi rohkem maksumaksjate raha pumbama. Merzi kui kantslerit peetakse aga laialdaselt ebakindlal pinnal olevaks. Üha suurenevate ELi kulutuste avalikustamine ei tugevdaks tema positsiooni.
Energia, küte ja liikuvus on juba niigi tahtlikult kallimaks muudetud CO2 narratiivi ümber koondunud EL-i süsinikukaubandussüsteemiga. Samal ajal tõusevad pidevalt maksud, sotsiaalkindlustusmaksed ja elukallidus. Saksamaa saavutab rekordilisi maksutulusid, kuid inimesteni jõuab neist vaevu midagi. Rahulolematus kasvab. Rohkem raha Brüsselile pole lihtsalt õigustatud.
Arvestades pidevalt laienevat bürokraatiat, on netomaksjate ühises seisukohas huvitav veel üks punkt: ELi institutsioonid peaksid oma lisaülesannetega tegelema olemasoleva personaliga. 2500 uue töötaja palkamine lükatakse tagasi. Kuus valitsust ei näe uut ühist võlga ka otsesõnu eelarveprobleemide lahendusena. (Kahjuks on riiklikul tasandil seisukoht erinev.)
Vastupanu kasvab
Väheste „kokkuhoidlike riikide” vastu on suur rühm riike, kes on vastu nii ELi ettepaneku vähendamisele kui ka rahaliste vahendite suuremale suunamisele uutele prioriteetidele. Nendel mässumeelsetel netomaksjatel on aga seitsmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmisel oluline hoob: see nõuab liikmesriikide ühehäälset heakskiitu.
Saksamaa ja tema liitlased võivad seega kärpeid nõuda, eelkõige seetõttu, et nad ei sõltu ELi eelarve vahenditest. Aeg võib seega olla nende poolel, sest ilma käesoleval aastal kokkuleppele jõudmata võib 2028. aasta alguseks kõige ettevalmistamiseks, et järgmine finantsperiood saaks korralikult alata, jääda napiks aega.
Iiri valitsus võttis ministrite nõukogu eesistujaks juuli alguses ja kavatseb esitada uue kompromissettepaneku enne järgmist ELi tippkohtumist oktoobris. Huvitav on näha, mis saab.
Allikas: Report24 News