Eile oli Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil teemaks Teini-hasartmängumaksuteema. Nüüdseks on käes esimesed reaalsed tulemused Tanel Teini (Reformierakond) eestvedamisel läbi surutud hasartmängumaksu langetamisest. Otsuse peamine lubadus oli, et madalam maks peaks meelitama Eestisse uusi veebikasiinosid ja selle kaudu maksutulu kasvatama. Tegelikkus on aga vastupidine – lubatud kasvu asemel valitseb miinus.
Veebruarist juulini on hasartmängumaksu laekunud igal kuul prognoositust vähem, kogusummas ligi kaks miljonit eurot. Kuna täpselt 47,8 protsenti sellest maksust läheb Kultuurkapitalile, on maksulangetuse tegelik hind juba selge: Eesti kultuur on kaotanud ligi miljon eurot ja aasta lõpuks võib puudujääk ulatuda 1,8 miljoni euroni.
Tagajärjed on vahetud ja valusad. See tähendab vähem raha kultuurikorraldajatele, interpreetidele, maakondlikele algatustele ja olulistele kultuuriehitistele.
Otsuse teeb eriti arusaamatuks taust: Eestis oli hasartmängumaks juba enne kärpimist Euroopa üks madalamaid – 6 protsenti, samal ajal kui Euroopa keskmine on umbes 15 protsenti. Sellest hoolimata otsustati maksu veelgi langetada, et viia see 2029. aastaks 4 protsendini. Lubatud veebikasiinode lained pole aga saabunud – tulemuseks on vaid kaks uut tegevusluba ning teenust ei pakuta veel neist ühegagi.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt võib tänavune maksutulu puudujääk ulatuda umbes kuue miljoni euroni ning 2029. aastaks juba üle 30 miljoni euro aastas.
Olukorra absurdset loogikat kinnitab ka peaminister Kristen Michali avaldus, mille kohaselt tuleb kultuurile puudu jääv raha leida vajadusel “kusagilt mujalt”. Siit võiks teha järje filmile “Kuidas varastada miljonit?”
Evelin Poolamets, EKRE
Vaata lisaks: