Ennast intellektuaaliks pidav proletaarlasest rünnakrühmlane Indrek Tarand on harjunud kõigi kallal ilkuma ja seekord jäid talle ette islandlased, kes ütlesid euroliidule taas “ei”. Roppröökur viitas islandlaste puhul kuidagi nii, et las nad jäävadki oma turska püüdma.
Tarand esindab siin seda progressivistlikku kampa, kes arvab, et “areng” peab kindlasti nendeni jõudma, seda ka siis, kui riigile seda vaja pole ja kodanikud sellest kasu ei saa. Tuulepargid on popid – ehitame meile ka! Rail Baltic on suur ja uhke – teeme ära! Andmekeskused – ikka meile!
Seejuures ei arvesta nad kunagi nende superobjektide tasuvuse ega üldise vajadusega just kodanikkonnale. Nii kõlavad juba üleskutsed rajada Eestisse suured AI andmekeskused – seda, kui palju need energiat neelavad, ei võta ükski progressivist arvesse, ega ka seda, kui hulluks need meie niigi vankuva elektrituru võivad hindade poolest muuta.
Tegu on sama kambaga, kes hüsteeritseb kliima pärast ja uputab selleks metsi – ja samas tormab Rail Balticu monstrum läbi poolte Eesti rabade ja metsade, paisates segi looduslikud veesüsteemid, ning kaitsetööstusrajatistelt voolab ehitussolk kaitsealustesse jõgedesse.
“Arengu” pooldajad ongi sellised – nad tahavad kõike uut kohe endale ka, on seda vaja või mitte. Kui üldine vasikavaimustus vaibub ja avastatakse, et “arengul” on ka pahupool ning sageli ka tugev, on juba oma maa ja ühiskond rikutud.
Euroopa Liiduga on veel eriti hullud asjad, sest Brüssel hoiab ainsana kliimahullusest kinni ning kaotab sellega konkurentsivõimet maailmamajanduses, kõrged energiahinnad sunnivad tööstust Vanast Maailmast lahkuma. Üks “tarandite” areng on taas metsa läinud.
Tarand kirjutab ka sellest, et pealinnas Reikjavikis olevat oldud euroliidu poolt, aga “maamatsid” olevat kõik ära rikkunud. Pealinnad ongi alati kosmopoliitsed, aga ega seegi hea ole – Tarand peaks teadma, milline on euroliidu ja Belgia pealinn Brüssel, Kolmandat maailma ja narkokaubandust täis. “Kuklaaugustaja” aga tundis ennast sealsetes baarides hästi, nagu kirjutab Kaja Kallas oma MEP-raamatus, ning terrorismile kalduvad tõmmud mehed on talle lähedasemad kui rahvusmeelsed eestlased.
Islandi tursk aga on minev kaup, selle pärast on isegi brittidega tursasõda peetud.
Uued Uudised