Facebooki avalikus grupis Valija Hääl tõstatakse presidendivalimistega seoses üles probleem, mis on seotud “linnukesega” valimissedelil – tuleb välja, et tegu on vana valimisvõltsimise nipiga, mida kasutati ka Jevgeni Ossinovski määramisel Tallinna linnapeaks.
“Kaks asja Ülle Madise presidendiks valimisel teevad ikka väga murelikuks.
Esiteks see, et Riigikogus töötavad inimesed ei suuda järgida kõige elementaarsemat juhist: mis on rist. Seda korrati enne hääletamist veel eraldi üle ja sama juhis oli kirjas ka sedelil. Ometi jõudis vähemalt üks linnukesega sedel poolthäälte hulka ning avalikkus ei tea praegu, kas selliseid sedeleid oli veel, sest kaamera ei näidanud vahepeal sedelite lugemist.
Veel suurem probleem on aga see, et juba teist presidendivalimist järjest tekib Vabariigi Valimiskomisjonil täpselt sama küsimus: kuidas eristada seaduse nõuetele vastavat sedelit sellisest, millel nõutud risti ei ole.
Kuidas see võimalik on?
2021. aastal jõudis sisuliselt sama probleem Kalle Grünthali kaebusega Riigikohtuni. Kahjuks jättis kohus sel korral linnukeste küsimuse menetluslikel põhjustel sisuliselt lahendamata. Nüüd, viis aastat hiljem, loetakse meie kõigi silme all jälle vähemalt üks V-märgiga sedel kandidaadile antud hääleks.
Siin on juba väga raske rääkida lihtsalt kogemata märkamata jäänud eksimusest. Seda enam, et Lauri Hussar rõhutas enne hääletamist eraldi, et kandidaadi poolt hääletamiseks tuleb teha lahtrisse rist. Kõik pidid seda kuulma. Ka korraldajad pidid seda kuulma. Häälte lugejaid ja teisi sellega seotud isikuid oli palju, mitte ainult üks inimene.
Kui seaduse nõuetest kaldutakse kõrvale täiesti avalikul ja kaamerate ees toimuval paberhääletusel, siis miks peaks avalikkus automaatselt eeldama, et palju keerulisema ning suuresti varjatud kujul ja elektrooniliselt toimuva e-hääletamise puhul järgitakse kõiki reegleid alati laitmatult?
Usaldus ei teki sellest, et öeldakse: kõik on aus. Usaldus tekib sellest, kui ka nähtavate eksimuste puhul tunnistatakse probleemi, selgitatakse otsust ja vajadusel parandatakse viga. Praegu jääb pigem mulje vastupidisest: rikkumist ei tunnistata, vastutust ei võeta ja asjaosalised asuvad üksteise tegevust õigustama.
Veel üks asi väärib tähelepanu. Madisele tuli lõpuks 71 häält, mitte nii palju, kui ülesseadmise 75 allkirja põhjal võinuks oodata. Vähemalt neli saadikut ei hääletanud seega nii, nagu nende allkirja põhjal võinuks oletada. Sellises olukorras muutub iga vaieldava sedeli korrektne hindamine eriti oluliseks.
Ja uurimist väärib veel üks küsimus: kas hääletamissedelite märgistusest võis olla võimalik tuvastada konkreetset hääletajat.
Salajase hääletamise mõte on ju selles, et pärast ei oleks võimalik kindlaks teha, kes kuidas hääletas. Kui riste tehakse teadlikult erineva kuju, asendi, suuruse või mõne muu kokkulepitud tunnusega nii, et sedelit oleks hiljem võimalik konkreetse saadikuga seostada, oleks see juba väga tõsine probleem.
Seda ei saa ühe pildi või video põhjal lihtsalt eeldada. Aga kui sedelitel on silmatorkavalt erinevaid ja kordumatuid märgistusi, siis tasub seda kindlasti uurida.
Sest küsimus pole lõpuks ühes linnukeses või hääletamise salajasuse rikkumises.
Küsimus on mustris: kuidas saab samade korraldajatega probleem presidendivalimistel teist korda korduda ja miks ei suuda Vabariigi Valimiskomisjon isegi pärast 2021. aasta vaidlust anda täiesti üheselt mõistetavat vastust küsimusele: kas seaduses nõutud rist tähendab risti või mitte?
Ja me ei tohi unustada ka Ossinovski juhtumit, kus kasutati märgistatud sedeleid selleks, et ta kolmandas voorus ära valida, pärast seda, kui kahes eelnevas voorus läksid kokkulepitud hääled uitama. Justiitsministeerium kirjutas hiljem, et sellist märgistusviisi on raske juhuslikuks pidada ning ei saanud välistada, et fraktsioonidele anti enne kolmandat vooru juhised, kuidas sedelit tähistada. Läänemets pani üldse tuima ja ütles, et kuna märgistusega oli võimalik tuvastada vaid fraktsioon, siis oli hääletus ikkagi salajane.
Meil peab olema kindlus, et valimiste tulemust ei proovita kokkulepitud märgistuste, ebaselgete reeglite või valikulise tõlgendamise abil ühe või teise jõu kasuks mõjutada.”
Priit Pärn,
sotsiaalmeedia
