Sotsiaalmeedia väidetakse olevat uus ajakirjandus ja sealt leiab mõndagi, millest suur meedia ei kirjuta. Alljärgnevalt üks kommentaar Kersti Krachti postituse alt. Jutt käib Eesti kaitsesektori skandaalist.
“Välismaa meedias ja militaarfoorumites on see skandaal tekitanud äärmiselt teravat vastukaja, kus imestatakse ja naeruvääristatakse Eesti “heausksust” ning arutatakse lääneriikide liigse rutakuse üle. Kuna skandaal plahvatas äsja (septembri alguses 2026), on uudis levinud suurtesse rahvusvahelistesse ja piirkondlikesse kanalitesse. Välismaised reaktsioonid saab jagada kolmeks peamiseks teemaks:
1. India meedia ja foorumid: “Klassikaline India skeem”
Kuna skandaali keskmes on India tööstuskontsern Neco Group ja selle Nagpuris asuvad omanikud, on India uudistekanalid kajastanud teemat väga laialt.
Kommentaarides naerdakse Eesti üle: India lugejad ja sealsed foorumikasutajad imestavad siiralt, kuidas üks arenenud NATO riik astus nii lihtsalt ämbrisse firmaga, millel puudub igasugune reaalne mürskude tootmise ajalugu.
Paljud kohalikud kirjutavad otse, et kontserni omanike korruptsioonitaust on kodumaal ammu teada, ning küsivad: “Kas Eestis tõesti internetti ja Google’it ei ole, et taustakontrolli teha?”
2. Rahvusvahelised militaarfoorumid (Reddit, X, teemakohased grupid)
Suuremates rahvusvahelistes foorumites, kus arutatakse Ukraina mürsutarnete ja Euroopa kaitsevõime üle, on Eesti juhtum toonud kaasa tõsise kriitika ja kohati ka kahjurõõmu.
“Miljoni mürsu algatuse” tagasilöök: Eesti oli Brüsselis mürsuhangete eestvedaja ja näidistegelane. Foorumites leitakse, et poliitiline soov “eduraporteid” koostada viis täieliku pimeduseni, kus kiirustades kirjutati alla lepingutele suvaliste vahendajatega.
Kvaliteedi mõnitamine: kui välismeediasse jõudis info, et Datasel tarnis mürse ilma sütikute ja püssirohuta (nagu kantsler Kuusk selgitas), muutus see meemiks. Kommentaarides naljatletakse, et Eesti ostis 70 miljoni eest “tühje metalltorusid”, mida saab vaenlase suunas ainult käega visata.
3. Euroopa Liidu ja Brüsseli reaktsioon: mure rahanduse pärast
Euroopa meedias rõhutatakse fakti, et ettemaksud tehti Euroopa Rahurahastu (EPF) vahenditest.
Brüsseli koridorides arutatakse tõsiselt, et see juhtum seab ohtu edasised ühishanked. Euroopa Komisjoni pressiesindaja teatas ametlikult, et pole välistatud kohustus, kus Eesti peab selle raha Euroopa Liidule tagasi maksma, kuna tegu on reeglite ja kontrolli ränga eiramisega.
Kokkuvõtteks: välismaal ei halastata – Eestit nähakse praegu kui riiki, mis lasi end pimeda poliitilise ambitsiooni tõttu külma kõhuga paljaks varastada. Meie kuvand kui digiriigist ja “targast hankijast” sai rahvusvaheliselt väga tugeva hoobi.
Allikas: sotsiaalmeedia