Püha lihtsameelsus. Ajakirjanikele on jäänud mulje, et koolist langevad välja vaid üksikud „rasked juhud“. Ametlik statistika räägib enamasti 12 protsendist põhikooli lõpetanutest, kes kooliaasta alguseks veel koolikohta ei leia ja ilmselt ka ei otsi.
Tegelikkus on aga hoopis midagi muud. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Statistikaameti andmetel lõpetas 2022. aastal põhikooli 13 647 noort. Kui sinna juurde arvata põhikoolist väljalangenud 298 noort ning võrrelda kolme-nelja aasta pärast gümnaasiumi (6 912) ja kutsekooli (3 184) lõpetanutega, selgub, et keskhariduseta jäi 27,6% ehk 3 849 noort. Rohkem kui iga neljas. Peaaegu iga kolmas! See ei ole lihtsalt statistika. See on rahvuse allakäigu uus seninägematu tase.
Need noored peaksid omandama koolis elementaarset distsipliini, tööharjumuse ja kodanikutunde. Selle asemel on liberaalid üles kasvatanud põlvkonna, kes on riigile koormaks, mitte toeks. Kuidas me kaitseme Eestit, kui iga neljas noor on haridussüsteemist välja kukkunud? Lootusetu projekt.
Selle katastroofi taga seisavad liberaalsed ideoloogid, kes on muutnud Eesti haridussüsteemi hullumaja filiaaliks. Viimaste aastakümnete „edumeelsed“ reformid on olnud laastavad. Kõige kurvem on kaasav haridus – poliitiliselt korrektne eksperiment, kus raskete psüühikahäiretega lapsed ja noored paigutati tavaliste laste klasse. Tulemus: õpetaja ei saa enam tundi läbi viia, normaalne laps jääb ilma tähelepanuta ja klass muutub kaoseks.
See ei ole kaasatus, see on tavalise Eesti lapse õiguste röövimine. Kõikvõimalike immigrantide kaasamine annab samuti laostava tulemuse. Õpetajad on muutunud kõigi lükata-tõmmata heidikuteks, ilma autoriteedi ja õigusteta. Neid alandatakse bürokraatia ja ideoloogilise survega.
Samal ajal surutakse koolidesse kliimahüsteeriat, sooideoloogiat ja mitmesugust globaalset agitatsiooni, mis sageli läheb kokku ka venemeelse mõtteviisiga. Lapse ülesanne ei ole enam õppida matemaatikat, ajalugu ja emakeelt, vaid tunda „kliimaärevust“ ning tõmmelda soosegaduses. See on hullumaja puhvet, mitte haridus.
EKRE on aastaid hoiatanud: kui teed koolist tunde- ja ideoloogiakeskuse, kaotad terve generatsiooni. Liberalism on loonud süsteemi, kus keegi ei vastuta, kus pere roll on nullitud ja kus iga laps peab olema „eriline“ – kuni ta lõpuks eriliselt ja lõplikult ebaõnnestub. 28% erilisi on meil juba käes, kui palju teil neid veel vaja on?
28% on viimane piir. See on rahvuslik häving. Aeg on lõpetada liberaalsed eksperimendid ja taastada koolis kord, õpetaja autoriteet ja rahvuslikud väärtused ning tõsta kutseharidus au sisse. Eesti rahvas väärib paremat tulevikku kui see jant, mida praegune vasakliberaalne hariduspoliitika talle pakub.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 07.09.2026