Sotsiaalmeedias tsenseeritakse kõvasti neid, kes leiavad, et Ülle Madise presidendiks valimine ei ole seadusega vastavuses. Seejuures on tsenseerijateks vasakliberaalse Delfi lapsajakirjanikud, kes ei tee vahet faktil ja arvamusel.
Eeldame, et “esimene osapool” on see, kellest “teine osapool” on teinud kriitilise loo. “Kolmas osapool” peaks olema sõltumatu seltskond, keda ei mõjuta ei see, kes mingi loo kirjutas, ega ka see, kelle kohta kirjutatakse. Eestis aga on välja kujunenud see, et “faktikontrolli” alla võetakse peamiselt opositsioonilised seisukohad ja tulemus kujundatakse vastavalt võimupoliitikale. Või siis toimub lahkamine maailmavaate alusel.
Näiteks kliimalugudes on sajaprotsendiliselt näha, et “kolmas osapool” on 110-protsendiliselt kliimaagenda poolel, valeks kuulutatakse kõik seisukohad, mis vastanduvad legendile inimtekkelisest kliimasoojenemisest. Seejuures kasutab “kolmas osapool” ainult neid “fakte”, mis nende eesmärki toetavad.
Delfi “faktikontroll” on juba ammu muutunud naljanumbriks, mis häbistab tõsist ajakirjandust. Aga nad polegi ajakirjanikud, vaid ideoloogiatöötajad, kes kasutavad ajakirjandust relvana.
Enamik neist “faktikontrollijatest” on ju Eesti inimestele teada – need on marksistlikes ülikoolides punaprofessorite käe all sotsialistliku ajupesu saanud Pavka Kortšaginid.
Uued Uudised