Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud värskest küsitlusest selgub, et 66 protsenti vastajate arvates on laskemoonahangete juhtum kahjustanud Eesti rahvusvahelist mainet.
2. septembril tuli avalikuks mürsuskandaal, mille keskmes on Ukrainale mõeldud mürskude ostmiseks tehtud ligikaudu 70 miljoni euro suurused ettemaksed India ettevõttele. Lubatud tarned jäid suures osas saamata ning tehinguga seotud vaidlused on jõudnud kohtusse. Samal päeval teatas reformierakondlasest kaitseminister Hanno Pevkur, et astub ametist tagasi.
Ühiskonnauuringute Instituut küsis värskes küsitluses inimestelt mürsuskandaaliga seotud teemadel mitmeid küsimusi. Küsiti, mil määral on laskemoonahangete juhtum vastaja arvates kahjustanud Eesti rahvusvahelist mainet? 66 protseti vastajate arvates on see kahjustanud Eesti mainet suurel või pigem suurel määral, 23 protsendi arvates pigem vähesel määral või üldse mitte ning 12 protsenti ei omanud arvamust.
Eesti rahvusvaheline maine on saanud suurel või pigem suurel määral kahjustada 94 protsendi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), 80 protsendi Keskerakonna, 78 protsendi Isamaa, 49 protsendi Parempoolsete, 48 protsendi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja 31 protsendi Reformierakonna toetajate arvates.
Veel küsiti, millisel erakonnal lasub vastaja hinnangul põhiliselt laskemoonahangete juhtumi eest poliitiline vastutus? 60 protsenti vastajatest ütles „Reformierakonnal“, 12 protsenti „mitte ühelgi erakonnal“, kolm protsenti nimetas mõnda muud erakonda ning 25 protsendil puudus selles küsimuses seisukoht.
EKRE toetajatest ütles 93 protsenti, et vastutus lasub Reformierakonnal. Keskerakonna toetajatest 85 protsenti, Isamaa toetajatest 75 protsenti, Parempoolsete toetajatest 63 protsenti ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajatest 42 protsenti asetasid samuti vastutuse Reformierakonnale. Reformierakonna toetajatest 31 protsenti on arvamusel, et vastutus lasub Reformierakonnal, ning 41 protsenti, et mitte ühelgi erakonnal.
Samuti küsiti, kas vastaja hinnangul peaks valitsus laskemoonahangetega seotud juhtumi tõttu tagasi astuma?“ 56 protsenti vastajatest ütles „jah“ või „pigem jah“, 30 protsenti „pigem ei“ või „ei“ ning 14 protsenti „ei oska öelda“.
Valitsus peaks tagasi astuma 97 protsendi EKRE toetajate, 84 protsendi Keskerakonna toetajate ning 73 protsendi Isamaa toetajate arvates. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajatest arvab 53 protsenti, Parempoolsete toetajatest 57 protsenti ning Reformierakonna toetajatest 86 protsenti, et valitsus ei peaks tagasi astuma.
Lisaks esitati vastajatele järgmine küsimus, kas soov hankida Ukrainale kiiresti laskemoona õigustab suurema riski võtmist tarnijate valikul ja ettemakse tegemisel?“ 77 protsenti vastas „ei“ või „pigem ei“, 14 protsenti „pigem jah“ või „jah“ ning üheksa protsenti „ei oska öelda“.
Norstati küsitlus viidi läbi 9. kuni 10. septembrini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1002 vastajat. (BNS)