Üks linnalegend ütleb, et naispoliitikud pidavat olema tasakaalustav jõud, aga kui vaadata, millist lammutustööd teevad vanglaminister Pakosta ja balalaikaminister KriKallas, siis võib just neilt oodata kõige destruktiivsemat poliitikat.
See, kuidas Kaja Kallas käskis oma huultelt lugeda, et maksud ei tõuse, ja võimule pääsedes asus neid laastavalt tõstma, on juba tragikomöödiaks räägitud. Kersti Kaljulaid lõhestas rahva juba presidendiametisse astudes, loobudes vaimulikust pühitsemisest, mis solvas ühiskonna religioosset osa.
Nüüd upitati võimule Ülle Madise. Juba tema valimisprotseduur, valik ühe kandidaadi hulgast, ajas ühiskonna turri. Vähemalt kahe suure opositsioonipartei, Keskerakonna ja EKRE toetust tal pole.
Nüüd tekitas uus president konflikti oma kaadrivalikuga, jutt käib Paavo Nõgenest, kes väidetavalt esindab ka neljatäheorganisatsiooni agendat.
Sotsiaalmeedias kirjutab Andri Kiige: “Kui siiani räägiti Madisest kui mõõdukalt konservatiivsest presidendist, siis see ettepanek – Paavo Nõgene kantselei direktoriks – peaks need jutud üpris ühemõtteliselt ümber lükkama.
22 aastat Reformierakonna liige, ERR-i nõukogus näitas ennast vasakliberaalse jõu esindajana ning aitas läbi viia võimukoalitsiooni poolt nõutud nõukogu politiseerimist. Nagu näha, ei olnud siiski presidendikandidaatide väärtused enne presidendi määramist piisava avaliku vaatluse all. Mitte et see tuleks kellelegi üllatusena.”
Ülle Madise positsioneerib ennast liberaalse suuna presidendina, nagu Kersti Kaljulaid enne teda. Tänases maailmas, kus toimub kiire polariseerumine konservatiivse ja vasakliberaalse leeri vahel, tähendab see ühiskonna lõhestamise jätkumist.
Madise presidendina tähendab ka Eestis süvenevat polariseerumist.
Uued Uudised