16.09.2026
Rene Kokk Riigikogus.
15. septembril tegi ametist tagasi astuma sunnitud kaitseminister Hanno Pevkur Riigikogu ees poliitilise avalduse. Eestis on lahti rullunud läbi aegade suurim rahastamisskandaal – sajad miljonid eurod on kantud ettevõtetele, millel pole töötajaid ning millel pole isegi sõjamoona tootmise kogemust. Kaitseministeeriumi ja kaitsevaldkonna rahalist segadust on asunud uurima Euroopa Prokuratuur. Eesti inimesed on õigustatult vihased, kuidas rahadega ümber on käidud.
Oma poliitilises avalduses aga vibutas Hanno Pevkur aga näppu hoopiski kritiseerijate suunas ja seda otseloomulikult Kremli kaarti kasutades: „Ma siiralt loodan, et iga otsustaja ja poliitik mõtleb ning mõõdab kümme korda enne, kui alustab populistlikku poliitsõda riigikaitses. Sest olgem ausad, iga tarbetu vaidlus või Kremli narratiivide levitamine õõnestab meie ühtsust ning külvab viha ühiskonnas.“ Mitme Riigikogu saadiku küsimusele vastas viimaseid tunde ametis olev minister, püüdis segaseid rahaasju pisendada teatades: „Ukraina toetamiseks on kasutatud doonorite ja Euroopa rahurahastu kaudu Venemaa külmvarade intresse. Need ei ole Eesti maksumaksja rahad.“
Eeti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu liige Rene Kokk oli seesuguse selgituse suhtes äärmiselt kriitiline: „Tulles rahateema juurde, siis sa kogu aeg rõhutad seda, kuidas tegemist on siin Vene külmutatud rahadega ja pole Eestis maksumaksja raha ja nii edasi. Seda me ei tea. Ühel hetkel võib väga vabalt olla see Eesti maksumaksja raha, kui me tagasi hakkame seda maksma pärast auditit,“ sõnas Rene Kokk Pevkurile ning tõi välja, et mitte kuidagi pole aktsepteeritav, kuidas Kaitseministeeriumis üldse asjaajamine käib: „Põhiküsimus on ju selles, kuidas on üldse võimalik sinu haldusalas see, et üks ametkond võtab vastu otsuseid, mis on täiesti protokollimata. On täiesti võimatu tagantjärele selgeks teha, missugused otsused vastu võeti, kus võeti ja taastamise võimalust sellele ahelale ei ole. See on ennekuulmatu selliste rahade juures.“
Rene Kokk suhtleb aktiivselt inimestega oma valimispiirkonnas ka valimiste vahelisel ajal ning tõi Pevkurini ka rahva meeleolu: „Inimesed ei saa tänaval aru sellest, kuidas on võimalik riigis selline käitumine maksta asja eest, mida me ei ole saanud ja mis on ebakvaliteetne,“ ning palus ministril Eesti rahvale põhjendada, kuidas on võimalik, et me teeme jätkuvalt väljamakseid kauba eest, mis on ebakvaliteetne ja mida me saanud ei ole, ja survestame tegema väljamakseid sellele ettevõttele asja eest, mida me saanud ei ole.
Ja Pevkuri selgitusest selgus järjekordselt, et suur häda pole miskit: „Ühtegi makset ju ei tehta enam kusagil. Mis puudutab juba tehtud ettemakseid – need on aastatetagused ettemaksed –, siis nende ettemaksete puhul ma eeldan, et Euroopa Prokuratuur teeb väga põhjaliku uurimise.“
Ühesõnaga, praegu enam kuhugi mingeid makseid ei tehta ja asja uurib Euroopa Prokuratuur.