Von der Ursula silmakirjalik avaldus

Laste ajude süstemaatiline purustamine on inimsusevastane kuritegu. Seda kuritegu on euroliidus sooritatud ligi 15 aastat avalikult ja massiliselt. Euroopa Liit, kes armastab end nimetada väärtuste kaitsjaks, ei ole kogu selle aja jooksul kõrvugi liigutanud.

Nüüd, kui noorte vaimsed probleemid – ärevus, depressioon, enesetapukatsed ja identiteedikriis – on lakke hüpanud, pakub Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen osalist, hilinenud ja läbinisti bürokraatlikku lahendust: keelata sotsiaalmeedia alla 13-aastastele ning piirata seda vanemate järelevalve all kuni 15. eluaastani.

Seda on liiga vähe ja liiga hilja. Von der Leyen räägib õudusega äärmuslikust sisust, mis lastele algoritmide abil pähe määritakse. Ta mainib tehisintellekti abil seksualiseeritud pilte ja küberkiusamist. Ent samal ajal surutakse veel hullemat äärmuslikku sisu lastele kurgust alla riigi jõuga: see toimub nii koolides, meelelahutuses kui ka nn kõrges kultuuris.

Näiteks soosegadus, mille kohaselt on bioloogiline sugu vaid „sotsiaalne konstruktsioon“, kliimapaanika, mis röövib lastelt tuleviku, ning üleskutsed enesekohitsemisele ja keha moonutamisele. Kui see ei ole äärmuslik sisu, mis siis on?

Siin ilmnebki totaalne silmakirjalikkus. Euroliit ja tema liberaalne eliit ei taha tegelikult lapsi kaitsta. Nad tahavad kontrollida, milline mürk lasteni jõuab. Ühelt poolt käiakse kisa ja käraga Big Techile pinda, teiselt poolt jätkatakse ideoloogilist indoktrinatsiooni, mis lõhub laste loomulikku arengut, perekonda ja rahvuslikku järjepidevust.

Sotsiaalmeedia on vaid üks mürgitünn. Põhiprobleem on maailmavaade, mis peab last mitte Looja loodud olendiks, vaid plastiliini tükiks, mida saab ümber vormida vastavalt hetkeideoloogiale.

Seni kuni kehtib see väärastunud ideoloogia, ei aita ka see, kui kogu internet kinni panna või maha põletada. Hullemgi mürk tuleb koolitunnist, avalikest meediakanalitest, riiklikest programmidest ja Brüsseli direktiividest.

Tõeline lahendus ei ole uus ELi määrus ega digipädevuse kursus. Lahendus on suveräänne riik, mis seab esikohale eesti pere ja eesti lapsed. See tähendab selgeid ja rangeid vanusepiiranguid, vanematele tagasi antud õigusi ja vastutust ning kultuurilist vastuhakku väärtuste lagunemisele. Me peame endale aru andma, et liberaalne globalism on lastele äärmiselt ohtlik.

Laste ajude purustamine ei ole õnnetus. See on poliitiline projekt, mida on teostatud teadlikult. Von der Ursula hilinenud mure on liiga pinnaline ja liiga kahtlane, et sellesse uskuda.

Eesti peab valima: kas jätkata Brüsseli dikteeritud enesetappu või seista oma laste eest nagu rahvusriik, kes teab, et tulevik sünnib eesti peres, mitte uuskommunisamist läbiimbunud nutiekraanil.

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 17.09.2026