Eesti käibemaksu ja kütuseaktsiisi põhimõtted ei toeta ei meie majandust ega inimeste toimetulekut

Eesti Autoomanike Liidu juhatuse esimees Simmo Saar kirjutab sotsiaalmeedias sellest, kuidas kütuseaktsiisi alandamine mõjuks majandusele tervendavalt.

“Paljud Euroopa riigid on asunud enda majandust ja inimeste toimetulekut kütusekriisi tingimustes parandama läbi kütusemaksude alandamise.

Nagu praeguse valitsuse ajal ikka, siis loomulikult ei näe meie rahandusministeerium võimalust kütuseaktsiisi langetamiseks.

Samas on veel olemas üks oluliselt lihtsam meede, mis toetaks just eratarbijat: selleks oleks mootorikütuse käibemaksu alandamine seniselt 24 protsendilt 13 protsendile. Sealjuures ei kaotaks ka riik kuigipalju, kui üldse.

Küsite, kuidas?

Kalkulatsioon on lihtne – mida kallim on kütus, seda rohkem maksab inimene ka ostetud liitrilt käibemaksu.

Näiteks maksis diiselkütus veel mõned kuud tagasi 1,5 eurot liitri kohta. Lihtne tehe näitab, et tarbija maksis toona liitrilt käibemaksu 29 senti.

Täna, kus diiselkütuse liitri hind küünib juba 2,1 euroni, maksab inimene käibemaksu sama liitri pealt lausa 41 senti (ehk siis 12 senti rohkem).

Seega tekib tänu kütusekriisile meil hoopiski käibemaksu ülelaekumine.

Aga kui käibemaks oleks 13 protsenti?

Siis langeks müügihind 1,91 euroni, kuid riik saaks ikkagi 22 senti käibemaksu igalt müüdud kütuseliitrilt.

Tegemist võib olla ka ajutise kriisimeetmega, millel oleks oma ajaline kehtivus – näiteks kuni 31. detsembrini 2026.

Samal ajal tuleb muidugi tõsiselt üle vaadata nii meie käibemaksu kui kütuseaktsiisi põhimõtted, sest need ei toeta ei meie majanduse arengut ega inimeste toimetulekut.”

EKRE on kogu oma eksistentsi jooksul alati olnud mistahes aktsiiside ja maksude alandamise poolt ning andis ühe vastavasisulise eelnõu sisse ka sellel nädalal.

Uued Uudised