23.09.2026
Helle-Moonika Helme.
Kolmapäevases Riigikogu infotunnis juhtis EKRE saadik Helle-Moonika Helme peaminister Kristen Michali tähelepanu sellele, kuidas uus kaitseminister Martin Herem lubab riigi sõtta viia ning teise ministri Liina Vahtrase taust on korruptsioonihõnguline.
Helle-Moonika Helme: Olukord riigis sõltub ikkagi tihtipeale väga palju sellest, mida valitsuse liikmed ütlevad, kuidas käituvad, ja sellest sõltub, kuidas inimesed oma riiki tajuvad või kuidas sellesse suhtuvad. Ja kui väljaütlemised on sellised arrogantsed, ennast ja korruptsiooni õigustavad, iseendale vastu rääkivad, siis on asjad halvasti.
Toon siin paar näidet ka. Jürgen Ligi näiteks süüdistab inimesi, kes täiesti õigustatult küsivad mõningate ebamõistlikult kõrgete maksude osas maksuleevendust. Ta nimetab neid riigi rüüstajateks. No tõesti, valitsus kogu jõuga võib inimeste vara kallal rüüstata, nagu jaksab, seda sadade miljonite kaupa hämaralt minema kantida. Aga vaat, maksulangetus tähendaks Jürgen Ligi sõnul riigi rüüstamist. Jällegi, inimesed tunnevad, et nende mured ei ole olulised ja nende turvatunne ja usaldus riigi vastu vähenevad.
Palju tõsisem tegelikult on Martin Heremi väljaütlemine oma loengus, mida ta pidas Tartu Ülikoolis tulevikumõtte professorina. Ja Martin Heremi kohta te just siin oma esimesele küsimusele vastates ütlesite, et Herem on aus ja sirgjooneline mees ja ütleb asjade kohta, kuidas nad on. Aga tema ütles niimoodi: “[K]ui me […] viime läbi mobilisatsiooni, aga selgub, et Venemaa ei ründa, siis majanduslikult oleks õigem ise rünnata.”
Ja öelge nüüd teie, kes te olete peaministrina tema oma valitsusse toonud ja olete põhimõtteliselt ka nende väljaütlemiste eest vastutav või vähemalt peate sõna-sõna ära oskama seletada, öelge nüüd. kuidas Eesti avalikkus ja inimesed peaksid nüüd asjast aru saama, sellest väljaütlemisest? Kas Eesti Martin Heremi sõjaväelisel juhtimisel muutub ühel hetkel ennast kaitsvast riigist teisi ründavaks riigiks – agressorriigiks siis, kui soovite – ja kas Eesti naised ja emad peavad nüüd elama tundega, et nende mehed ja pojad kistakse ühel hetkel sõtta meie riigi enda juhtide poolt?
Täpsustavas küsimuses lisas Helle-Moonika Helme: Ma ka teie enda väljaütlemistest leidsin sellise teatava ebakõla. Te olete nüüd öelnud, et Rail Balticu valmimine on mõistlik edasi lükata, aga varem olete öelnud, et kui Rail Balticu projekt toppab, juuakse šampust mitte Tallinnas, vaid Moskvas. Ma saan aru, et te olete juba kutsutud.
Aga tuleme selle teema juurde – seda on käsitletud ka, minister Liina Vahtrase teema –, et ükskõik, mida ta räägib selle äriühingu tegevuse või sellest tulu saamise või mittesaamise kohta, on täiesti selge, et EISA enda põhikiri või EISA juhatuse liikme leping üleüldse keelab kuuluda samaaegselt eraõigusliku äriühingu juhatusse. Ja seda rikkumist ei muuda olematuks tasu puudumine, väike töömaht, seose deklareerimine või konkreetsest toetusotsusest taandumine. Praeguseks on näha, et hoolimata Vahtrase kommunikeeritud jutust on selge, et läbi EISA suunati selle äriühingu kaudu riigi ja maksumaksja raha 1,2 miljonit. See on asi, millele peaksid andma hinnangu uurimisorganid. Selles osas on mulle isiklikult täiesti arusaamatu selline väga leige suhtumine nende institutsioonide poolt.
Te olete Liina Vahtrase toonud valitsusse. Öelge nüüd ise, kuidas teile tundub, kas minister Vahtras alahindas oma minevikus toimunud sajaprotsendiliselt korruptsioonihõngulist tegu või ta lootis, et see ei tule välja, või ta lootis, et Reformierakond suudab uurimisorganid ja meedia ära vaigistada ja sõit jätkub sellest kõigest hoolimata. Kuidas teie kujutate ette, et te saate usaldada inimest, kelle arusaam juhtimisvastutusest on pehmelt öeldes nõrk? Kuidas te saate sellise ministriga jätkata? Muidugi, ma saan aru, et millal enne on Reformierakonda mingi korruptsioon seganud, aga siiski.”
Lisaküsimuse küsis Mart Helme: “Ma ütleksin muidugi selle peale, et Martin Herem oli siis juba minister, kui ta selle loengu pidas ja ütles seda ikkagi mitte enam mingisuguse lektorina või professorina, vaid ütles seda ikkagi juba valitsusliikmena. Nii et seda tuleb selles mõttes võtta ikkagi valitsusliikme seisukohana. Ja seetõttu teie peaministrina peaksite ka reageerima ja ütlema, missugune on teie suhtumine seesugusesse väljaütlemisse, sest meil on kaitsevägi, mitte ründevägi, ja NATO on kaitseorganisatsioon, mitte ründeorganisatsioon.
Nii et öelda, et meil majanduslikult pärast mobilisatsiooni läbiviimist on mõistlikum Venemaad rünnata, on natukene veider. Aga Herem on siin ennegi rääkinud, kuidas me läheme Peterburi ära võtma ja Venemaad tükeldama ja viime sõja vaenlase territooriumile. Nii et mul on tunne, et te olete valitsusse toonud inimese, kes sõdib Venemaal – kes sõdib Venemaal ja sõdib omal initsiatiivil, laskmata ennast olulisel määral isegi provotseerida. Nii et see on ikkagi väga tõsine märk sellest, et võib-olla see inimene ei sobi ministriks ja on vaimselt ebastabiilne ega saa ikkagi aru oma poliitilisest rollist ja kujutab ette, et tema poliitilise rolli üle valitseb tema endine nii-öelda sõjaväeline mõtteviis.
Aga mu küsimus on teistsugune. Ma küsisin ka eelmisel nädalal, missugune siis põhimõtteliselt on ikkagi Eesti valmisolek, kui see sõda meile tuleb – jätame kõrvale selle, kes selle sõja praegu provotseerib, kas provotseerib Herem või provotseerib Putin –, kui see sõda meile tuleb. Ja see sõda võib puhkeda ka kusagil mujal, mitte meie piiridel, näiteks Kaliningradi ümber, ja laieneda siis ka meile. Missugune see meie valmisolek on?
Missugune on meie valmisolek hakkama saada sadade haavatute, raskelt haavatud meestega? On meil arstid, on meil haiglad, on meil ravimid, on meil kõik muu sellega seotu? Kuidas me tõrjume ballistilisi rakette? Missugune on meie püüdurvõimekus? Kuidas me tõrjume reaktiivdroone? Missugune on meie võimekus? See, et tõuseb üles üks lennuk ja ühe drooni alla laseb, ei ole võimekus. See on poliitiline žest, mis näitab, et me oleme valmis kaitsma. Aga nüüd küsimus on: missugune on meie valmisolek?”