24.09.2026
Sven Sildnik
Eesti teadlased on taas maailma tipus. Professor Uku Vainik, Kerli Ilves ning teised Tartu Ülikooli ja Eesti Geenivaramu inimesed andsid märkimisväärse panuse Nature’is ilmunud suuruuringusse, mis kaardistas üle miljoni inimese andmete põhjal viie suure isiksuseomaduse – sealhulgas avatuse kogemusele – geneetilised alused. See on tore. Tegemist on eesti geenide, eesti ülikooli ja eesti bioloogilise pärandiga. Mitte kogu eesti teadus ei ole veel allutatud loomakaitsjaaktivismile ega kliimaparanoia õhutamisele. Vahel tehakse ka päris teadust.
Uuring kinnitab seda, mida paljud juba aimasid: geenid laadivad relva, keskkond vajutab päästikule. Isiksus ei ole ei puhas kasvatus ega karm geneetiline determinism. Tuhanded väikesed geneetilised variandid koos elukogemuse, pere ja kultuuriga kujundavad, kas inimene on kohusetundlik, ärev või uutele ideedele avatud. Eesti andmed aitasid näidata, et need seosed on nähtavad inimeste käitumises, mitte ainult enesehinnangutes.
Kuid siit läheb meie lugu kurvaks. Ükskõik, millise tulemuseni teadus ka jõuab, ikka leiavad globalistid, uuskommunistid ja liberaalsed ideoloogid kõige alatumal viisil, kuidas seda inimeste vastu pöörata. Just avatus kogemusele – omadus, mida uuring põhjalikult uuris – on kõige murettekitavam. Avatud inimesed on uudishimulikumad, ent sageli ka kergemini mõjutatavad. Nad neelavad innukalt uusi ideid, olgu need head või täiesti hullumeelsed.
Vaadake masendavat järjekindlust, millega just kõige kergemini mõjutatav ühiskonna osa – noored naised – on viimaste aastakümnete jooksul muudetud äärmuslikeks feministideks, kliimaaktivistideks ja „maailmapäästjateks“. Nad võitlevad traditsioonilise pere, rahvusriigi ja bioloogilise reaalsuse vastu suurema kirega kui kunagi varem. Selle hävitusliku ümberkujundamise taga ei ole ainult meedia ja kool. Selle taga on teadus – psühholoogia, sotsioloogia ja nüüd ka käitumisgeneetika –, mida saab edukalt kasutada inimeste ümberprogrammeerimiseks.
Kõhedaks teeb kogu lugu just seetõttu, et teadus ise ei pruugi olla neutraalne. Ajupesijad ja strateegilise kommunikatsiooni (stratkomi) spetsialistid on teadust relvana kasutanud juba aastakümneid. MKUltra programmist peale, mil CIA katsetas LSD-d ja hüpnoosi tavaliste kodanike peal, on lääne luure- ja eliitringkondadel olnud huvi inimteadvuse allutamise vastu.
Tänapäeval on meetodid peenemad: ravimeid enam ei anta, vaid kujundatakse keskkonda, haridust, meediat ja „teaduslikku konsensust“ nii, et avatud ja sugestiivsed inimesed hakkavad ise uskuma, et mees võib olla naine, et rahvusriik on oht, et valge inimene on süüdi või et süsinikdioksiid on planeedi vaenlane.
Selles uuringus leitakse geene, mis muudavad inimese avatumaks. Mis takistab neid teadmisi kasutamast just nende küttimiseks, kellel on kõrge avatuse skoor? Kuidas püüab handi kütt kinni soobli või indiaanlane kopra? Ta tunneb nende käitumist ja loomal ei ole vähimatki võimalust.
Kujutage ette tulevikku, kus strateegilise kommunikatsiooni osakonnad, Brüsseli rahastatud MTÜ-d või suured tehnoloogiafirmad saavad geneetilise profiili abil suunata just neid, kes on uuele ideoloogiale kõige vastuvõtlikumad. See ei ole enam ulme. See on loogiline jätk senisele arengule.
Me ei anna oma pangakoode võhivõõrale ukrainlasele, vähemalt paljud ei anna, sest lugu võib väga nutuselt lõppeda. Sama vastutustundetu ja lihtsameelne on oma geenikood kogu maailma kaabakate ette lahti laotada. Millel selline sõge usaldus põhineb? Me oleme suured teadlased ja meil on lisaks e-valimistele ka geneetiline edulugu? Lollus ja hullumeelsus.
Ja lõpuks jõuame punktini, mida paljud peavad veel naeruväärseks. Mõni aeg tagasi kirjutas Daily Mail loo, mille järgi kasutab CIA geenivaramuid, et otsida inimesi, kelle DNA-s on „tulnukate“ jälgi. Täna on see täielikult tõestamata vandenõuteooria.
Ajalugu on aga näidanud, et just vandenõuteooriad kipuvad üllatama. MKUltra tundus kunagi samuti hullumeelne – kuni dokumendid avalikuks said. Mis takistab, et homme selgub: teatud eliidid kasutavad käitumisgeneetikat rahvastiku segamiseks, isiksuse muutmiseks või uue, kuuleka inimtüübi loomiseks?
Eesti teadus on väärtuslik, kui see teenib eesti rahvast, mitte globaalseid manipulaatoreid. Peame olema valvsad. Paranoilised, kui soovite, nn teadus on meile juba väga palju halba teinud. Teadus, mis uurib avatust, võib anda teadmisi, kuidas oma inimesi propaganda eest kaitsta – või kuidas neid veelgi paremini ära kasutada. Valik ilmselgelt ei ole meie kätes.
Eesti rahvas ei tohi lasta end muuta laborirottideks ei Brüsseli, Davose ega ühegi teise võõra eliidi jaoks. Geenid on meie pärand. Geenitarkusest ei tohi saada relva meie vastu.
Unustada ei tohi ka seda, et kurjuse jõud unistavad geneetiliselt sihitud biorelvadest, mis peaksid tabama teatud rasse või rahvaid. Ajalooline fakt on projekt Coast ja hiljem projekt Jota kurja geeniuse Wouter „Dr Death“ Bassoni juhtimisel.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 23.09.2026