Taas on liikvel eelnõu, millega tahetakse Euroopa Parlamendi valimistel langetada hääletamisõiguse iga 16. eluaastale ning kandideerimisõiguse iga 18. eluaastale. Tegu pole sugugi mitte noortele suunatud eelnõuga, vaid vasakpoolne-liberaalne leer tahab sellega endale valijaid juurde tekitada, sest radikaalse mõttelaadiga noored oleksid just revolutsiooniliste ideoloogiate toetajad.
Kogu maailmas on praegu näha, kuidas vasakleer tekitab endale kunstlikult valijaid juurde, ennekõike migrantidest, kellele tahetakse kiiresti kodanikuõigused anda, et nad valiks neid, kes massimigratsiooni korraldavad, mitte rännet vastustavaid ja seetõttu üha populaarsemaks saavaid rahvuslasi. Noored oleksid vasaklastele samuti ühed “uusvalijatest”.
Noored pole selles vanuses sugugi poliitiliselt aktiivsed. Hiljuti olid Toompeal tudengitest meeleavaldajad, kes pidasid küll vestlusi mõnede ministritega, aga… kuigi nad kutsusid plakatitel ja ruuporist poliitikuid endaga vestlema, ei tundnud nad paljusid Riigikogu saadikuid äragi. Mitme erakonna poliitikud rääkisid hiljem, kuidas nad läksid meeleavaldajate juurde, aga keegi nendega väitlema ei tulnud. Ja need olid ju tudengid ehk ärksam osa noortest. Kui on – paljud neist käivad ülikoolides justkui õppimas seda, kuidas Palestiinat toetada.
Teine varase valimisea ja eriti kandideerimise vastane argument on see, et selles vanuses peaksid noored alles valmistuma iseseisvaks eluks, ennekõike õppima, et saada hea haridus. Kust saab 18-aastane hariduse, kui ta Euroopa Parlamenti kandideerib ja sinna pääsebki? Kõrvaltõppimiseks talle töö kõrvalt küll eriti aega ei jää, aga selleks, et tegeleda europarlamendis seadustega, peaks tal see haridus juba olemas olema – keskharidus ei anna veel teadmisi, et juriidikaga tegeleda.
Siin kujunebki välja kummaline olukord – meie Riigikogus seatakse saadikukandidaadi üheks eelduseks kõrghariduse olemasolu, haritust tõstetakse igati esile, aga kandideerima tahetakse lubada neid, kellel on haridustee alles pooleli.
16-aastane inimene alles kujuneb ning 18-aastane valmistub sotsiaalselt iseseisvaks eluks – ja neilt tahetakse ära võtta just see isiksuse väljakujunemise aeg. Europarlamendis seaduste kallal nokitsemine on juba küpse inimese tõsine töö, keskharidusega noortest tuleks ka seal ainult homoõiguste või Palestiina meeleavaldajad.
Noored peavad õppima, mitte juba ühiskonda muutma. Teisipäeval EKRE fraktsioonis käinud filmitegijad rääkisid kultuurikatkestusest, kus film “Hõbevalge” peab noortele selgitama isegi seda, et nad on soomeugrilased – fakt, millest paljud eesti noored midagi ei teagi. Või siis vaidlus hiljutisel kurval tähtpäeval, kui möödus 25 New Yorgi kakskitornide ründamisest – noored küsivad, miks on esimese lennuki tornilendamisest nii vähe pilte ja videosid, kas pole mitte tegu mingi vandenõuga. Noored ei tule selle pealegi, et 2001. aastal polnud nutiseadmeid ja kaameraga inimesi oli esimese rünnaku ajal WTC juures ülivähe.
16-18-aastaseid ei pea kiirendatud korras poliitikasse tõmbama, see on nende väljakujunemise iga.
Uued Uudised