Täna esines peaminister Kristen Michal uut eelarvet eelnõu üle andes parlamendis ees poliitilise avaldusega, misjärel pidas EKRE fraktsiooni poolt kõne Rain Epler.
Kui ma kuulasin peaministri kõnet, mis ta siin pidas eelarve üleandmisel, siis mulle meenusid eilsed libauudised. Eile sai libauudistest kuulda siis seda, et EISA ehk Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kes kulutab miljoneid Eesti reklaamimisele välismaal, plaanib järgmisel aastal osa sellest rahast kulutada ka Eestis, sest Eestis on juba väga palju inimesi, kes ei tunne ära seda riiki, millest räägivad siin Reformierakond ja Eesti 200 ja millest uudistes pajatatakse, et siis EISA hakkab kulutama miljoneid. Eile see oli libauudis. Kui ma täna kuulasin peaministri kõnet, siis mulle tundub, et tänaseks on see jõudnud päris uudiseks.
Michal rääkis sellest, kuidas kõik saavad raha juurde, aga samal ajal toimub ka kokkuhoid. Sellist must-on-valge-tüüpi juttu oli palju. Mõne konkreetse asja juurde. Räägime eelarve kuludest. Rail Baltic. Uudised on nädal aega leierdanud sellest, kuidas ärme edasi ehita, ehitame kunagi hiljem, sest Euroopast tuleb siis raha rohkem juurde. No kusagil pool miljardit kulutatakse Rail Balticu peale ka järgmisel aastal. Ja Michal ütles: kiire ühendus Euroopasse. Selles mõttes muidugi tõsi, et ka Häädemeeste on Euroopas, ei saa vastu vaielda. Ühenduse kiiruse osas on ka Rail Balticu enda töötajad, juhtkond öelnud, et tuleb palju teivasjaamu, tuleb üks rööpapaar ja kiirust ei tule. Nüüd mis puudutab seda potentsiaali Euroopast kindlasti raha saada, mille peale peaminister eile “Aktuaalses kaameras” tahtis, ma ei saanudki aru, kas kõigi eestlastega või saatejuhiga kihla vedada, siis ma markeeriks ära, et head naabrid Rootsi ja Soome koos sakslaste, hollandlaste ja mõne teise riigiga on väga tõsiselt jala maha pannud ja öelnud, et Euroopa Liidu eelarve ei tohiks suureneda ja tegelikult tuleks seda kokku tõmmata. Ja tegelikult on väga selgelt ka Rail Balticust Euroopas räägitud kui ühest võimalikust projektist, mis on juba nii selgelt ebaõnnestunud, et sellelt tuleks raha ära võtta.
Teine näide, tuulehoo preemia. Me kõik teame, et inimloomus on selline, et korruptsiooni ikka maailmas tuleb ette ja tihti juhtub nii, et ettevõtjad marsivad näiteks vallavalitsusse või parteikontorisse, ja nagu Michal hästi teab, teinekord tehakse seda niimoodi, et kilekotiga on raha kaasas, ja proovitakse mingisuguseid enda huvisid läbi suruda. Aga nüüd on valitsus selle töö võtnud tuuleenergeetikute, nende ettevõtjate käest ära. Valitsus ütleb: me hakkame ise maksma kohalike omavalitsuste juhtidele, et te saaksite oma äri seal ellu viia. Ja kusjuures see äri on selline, mis selgelt kahjustab meie elektrisüsteemi.
Nende numbrite kõrval panen siia kõrvale veel ka selle, et ligi 14 miljonit plaanitakse kulutada konverentsile, kus nähakse ette ka riskistsenaarium, et äkki konverentsi kulud on suuremad, äkki kulub 20 miljonit. Ja siis ütleb rahandusminister Ligi – ma saan aru peaministri vaikimisest, et tema on Ligiga nõus –, et talle ei meeldi see toon, kuidas päästjad ütlevad, et nende palgatase võiks olla vääriline. Ja see päästjate palgataseme tõstmine Eesti keskmisele tasemele maksaks pisut alla 20 miljoni. Nüüd muidugi tuleb ilmselt mõni reformierakondlane – täna ei saa õnneks tulla, sest kõnesid on fraktsiooni kohta üks –, tuleb ja ütleb, et aga Rail Baltic on investeering, aga päästjate tasu on püsikulu. Tegelikult on nii, et see Rail Baltic on olnud püsikulu meil juba aastaid ja ilmselt jätkub aastaid, aga näiteks järgmise aasta Rail Balticu kulu pool miljardit, selle eest saaks päästjatele lisatasu maksta aastakümneid, isegi inflatsiooniga arvestades ja indekseerides seda. Loosungitest ja Reformierakonna lipukirjast tahaks rääkida. Korras riigirahandus – see on olnud kogu aeg Reformierakonnal põhiline loosung. Aga mäletate, kuidas siin kaitsehangetega seoses Pevkur hiljuti ütles, et raha voolab peale, noh, vigu tuleb ikka ette, ega ei jõua kõike kontrollida, kuhu ta sealt ära voolab? Tegelikult selles riigieelarves ei olegi täpselt aru saada, kuhu ja miks see raha voolab. See ei ole mingisugune minu isiklik arvamus. Seda ütleb, ta vist on maailma parim rahandusminister, Sõerd, nad seal Ligiga kemplevad kogu aeg, et kumb on parem rahandusminister. Aga kindlasti rahandusekspert Sõerd ka täna siin saalis ütles, et see tegevuspõhine eelarve tegelikult ei anna Riigikogule arusaamist, kuhu ja miks raha kulutatakse. Võlakoormus on tõesti kasvanud pretsedenditus tempos ja kasvab edasi. Ja 2030. aastal kulub laenu teenindamiseks juba rohkem kui 600 miljonit. Kuskohas on see korras riigirahandus? Ja kõige lõpetuseks.
Ma lugesin seda eelarve seletuskirja ja proovisin leida seda kohta, kus valitsus markeerib nii-öelda riskistsenaariumi. Tegelikult, kui me täna vaatame maailma geopoliitikat, siis see riskistsenaarium ei ole selline hüpoteetiline ja tõenäoliselt mitterealiseeruv. Kui me vaatame seda, mis toimub praegu maailma energeetikas, olgu see seoses Lähis-Ida küsimusega või ka Ukraina ja Venemaa sõjaga, kui me vaatame ka riigikaitselist või sõjalist situatsiooni maailmas, siis need kõik protsessid on sellises kohas, kus meil võibki talvel näiteks olla olukord, kus diislit, mitte et ta on kallis, vaid et teda ei jätku ja mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Ja selleks puhuks puudub isegi üks lõik selles eelarve seletuskirjas, et milline on valitsuse vaade minu pärast kas või sellele, et aga siis panemegi Rail Balticu seisma, sest meil ei ole raha sellele kulutada ja nii edasi ja nii edasi. Selline riskistsenaarium on täiesti puudu, mis minu hinnangul näitab võib-olla isegi kõige rohkem, et meil ongi ebakompetentne valitsus.
Meil ongi valitsus, kes praegu ei mõtle muule ilmselt kui märtsis tulevatele valimistele. Ja Michal võib-olla mõtleb sellele, et kuna nagunii hiljemalt märtsis on ta viimast korda peaminister, noh et siis kuidagi toimetab niimoodi agaralt ja aktiivselt oma isiklikest huvidest lähtuvalt, mitte Eesti huvidest lähtuvalt. Nii et ma tõesti loodan, et nüüd, kus meil valitsus justkui nagu on vähemusse jäänud, kuigi vahepeal sotsid jälle teevad sellest valitsusest sellise valitsuse, kes hääled kokku saab, ma loodan, et selle riigieelarve menetluse juures ka sotsidel jätkub arukust ja tarmukust, et riigieelarvet mitte sellisena teha, nagu valitsus on selle meile ette pannud.