Valitsus kiitis läinud esmaspäeval heaks järgmise aasta riigieelarve eelnõu, millega eraldatakse riigikaitsele 2,2 miljardit eurot ja eelarvepuudujääk väheneb neli protsendini SKT-st. Postimehe arvamusrubriik “Erakondade Vox Populi“ küsib „Kas valitsus on 2027. aasta riigieelarvega õigel teel?“.
Vastab EKRE esimees Martin Helme: „Valitsus on riigieelarvega täpselt valel teel. Võlgu elamine jätkub ja mingit defitsiidi vähendamist – erinevalt ministrite loosungitest – ei toimu. Igal aastal plaanitakse defitsiiti neli protsenti SKT-st, võla võtmist umbes kaks miljardit aastas, mis tähendab, et võlakoormus, mis on viimase viie aastaga ehk Reformierakonna võimuloleku ajal enam kui kahekordistunud, kahekordistub järgmise nelja aastaga veelkord!
Jutt palgatõusudest on inimeste lollitamine. Ei ole otsustatud tõsta palga alammäära, mis tähendaks kõige madalamal palgaastmel olevate eesliinitöötajate kohustuslikku palga tõusu. Suurendatud on palgafondi, mis võimaldab maksta töötajatele lisaraha näiteks ületundide eest. See ei ole palgatõus, vaid töökoormuse tõus!
Valitsus jätkab pööraste ja silmnähtavalt korruptiivsete hiigelkulutuste tegemist. Rail Baltic, mille osas on nüüd valitsus ise ka tunnistanud, et see ei saa valmis ja kus retoorikas võeti tempot maha, suurenevad lähiaastatel kulutused. Aastased kulud 450 miljoni euro ringis aastas. Vale on väide, et see on euroraha. Tänaseks on 65 protsenti Rail Baltica kuludest Eesti enda eelarveraha. Jätkatakse tuuletööstuse subsideerimist ja omavalitsustele on ette nähtud riiklik altkäemaks kohalike elanike vastuseisu murdmiseks, kulu 12 miljonit aastas. Jätkatakse vasakäärmuslike ideoloogiliste survegruppide rahastamist “kodanikuühiskonna” toetamise nime all, summa kokku 300 miljoni lähedal. Riik jätkab läbi ministeeriumite ja ametite PR teenuse ostmist summas 50 miljonit aastas. 13-20 miljonit eurot Tallinnas Ukraina hüvanguks korraldatava konverentsi jaoks ette nähtud summa tundub mõnitamisena kõigi nende juttude taustal, et riigil ei ole raha aidata puuetega inimesi või anda raha juurde haridusse.
EKRE seisukoht on, et seda eelarvet pole võimalik paremaks teha, meie eelistus oleks eelarve tagasi lükata ja elada kuni valimisteni ilma eelarveta, mis tähendab, et kulutusi tohib teha ainult 1/12 eelmise aasta kulude mahust.”