Kui riik hakkas Nursipalu laskeala laiendust jõuliselt läbi suruma ja kohalik rahvas tõusis sellele plaanile jalgu jäävate kodude kaitseks üles, häbistasid peamiselt pealinlasid neid ja nursipalulasi nimetati lausa Kremli agentideks. Kerge on olla teiste kritiseerija, kui sa ise midagi väga isiklikku ei kaota ja sõjaharjutuste müras elama ei pea…
Sama on tuuleparkidega. Tallinlastel ja tartlastel on lihtne olla “puhta energia” toetajad, kui need monstrumid nende õuele ei roni, ja sama lihtne on neil hurjutada väikemaarjalasi, koselasi, kehtnalasi… Kui vastikud asjad ennast ei puuduta, siis polegi need vastikud.
Seepärast ütlevadki tuulikuvastased, et tuulepargid tuleks paigutada hoopis Tallinna ümbrusesse Harjumaale, kus on avameri, palju tuult, ohtralt elektritarbijaid sealsamas, väljaarenenud infrastruktuur. Välja on pakutud Aegnat, mis kuulub Tallinna kesklinna alla, aga see ei karistaks mitte tallinlasi, vaid aegnalasi. Aga head kohad oleksid Viimsi, Tabasalu, Tiskre, Kakumäe…
Tegelikult peaksid taoliste arenduste vastuvõetavuse lakmuspaberiks olema nende paigutamine kohtadesse, kus elab jõukam rahvas oma kallites kodudes. Kui tuulepargid on nii ohutud, nagu riiklikul, arenduslikul ja teaduslikul tasemel räägitakse, siis miks nad ei võiks kerkida näiteks Viimsisse, sellised saledad ja “seksikad”, pöörlevad ja vibreerivad.
Aga valitsus ja arendajad teavad väga hästi, et Viimsisse ja Tabasallu neid monstrumeid paigaldada ei saa, sest siis ärkavad ka need mugavustsoonis elavad harjumaalased, kelle kodude hind hakkab kinnisvaraturul kukkuma ja kes hakkavad siiski tuulikute mõju inimtervisele uurima – ja nad ühinevad tuulikuvastastega. Kuna jutt on Tallinna metropolist, kus elab tohutu hulk vasakpoolsete ja liberaalide valijaid, oleks see valik ohtlik.
Nii paigutataksegi tuulepargid kaugemale, kus elab vähem rahvast, kohalikud omavalitsused ostetakse maksumaksja rahaga ära, kogukondadest sõidetakse teerulliga üle, uuringufirmad ja meedia aga korraldavad uuringuid nende seas, keda tuulikud ei ohusta, ja saavad klantspildi sellest, kuidas rahvas tuulikuid toetab.
Maarja Maranik soovitab tuuliku-uuringuid teha hoopiski täpsustava küsimusega: kas te toetate tuule-energia arendamist eeldusega, et tuulepark tuleb teie kodu naabrusesse? Tuulikute toetajatelt tules eraldi küsida, miks nad nendega nõus on: kas tuulepargid lihtsalt meeldivad, kas toetaja saab otsest kasu, kas ta arvab, et omavalitsusele antav raha on asja ette jne. Nii saaks täpsema pildi, kui küsimusest: “Kas te toetate tuuleenergia arendamist?”, mille puhul enamik vastajatest ei puutu nende negatiivsete mõjudega kokku.
Eraldi veel Tartust, kus tartlased lasid läbi vanglaarenduse koos võõrvangidega. Ilmselt usuvad paljud, et nood püsivad vanglamüüride taga, nagu Eesti vangid siiamaani. Eks näis, justiitsminister Liisa Pakosta on juba väga palju valetanud, sealhulgas külastamise lubamise kohta. Kui Tartusse hakkavad voorima vangide sõjakad sugulased, siis jõuab ka kibe maitse suhu.
Tselluloositehase Vorbusele suutsid vanglapealinlased tagasi lükata, aga ju sai jõud otsa…
Ootame siis, kunas hakatakse Vabaduse väljakule teletorni suuruses hiigeltuuliku vundamenti kaevama. Tuulikud on ju nii inimsõbralikud, tervisele kasulikud ja odava elektri saab ka muidu kätte.
Uued Uudised