Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE saadik Helle-Moonika Helme haridusministrilt Kristina Kallaselt peaministri ülesannetes, et kuhu on jäänud kutseharidusele lubatud 14 miljonit eurot.
Helle-Moonika Helme: “Kutseõpe ja kutseharidus on seatud meil riiklikuks prioriteediks. 2030. aastaks peab 40% lastest peale põhikooli minema kutsekooli. Üldiselt teame, et tagamaks eelisarendus, on tegelikult vaja 50 miljonit lisaraha igal aastal, et tagada see õppetase, mida vajab tänapäevane õpe tänapäevases maailmas.
28. septembril oli HTM-i lehel pressiteade, et Haridus- ja Teadusministeerium suunab kutseõppeasutustele 2027. aastaks ligi 14 miljonit lisaraha. Riigieelarves jällegi seda raha ei ole, sellisel kujul ei leia, ükskõik kuidas seda otsiks. Kas see tähendab, et see teie lubadus on katteta? Kuidas seda reformi siis täpsemalt rahastatakse? Kas see on reaalne lisaraha või tuleb see muu koolivõrgu arvel?
Jaak Aaviksoo on teinud oma päris põhjaliku analüüsi kogu selle süsteemi kohta. Sellest analüüsist selgus, et struktuurne disbalanss on tõsine ja see on poliitiline väljakutse. Algus on ju tehtud ja rahavajadus on olemas, aga raha tegelikult ei ole, rääkimata sellest, et kutseharidus on aastaid alarahastatud. Mismoodi te seda nüüd ette kujutate? Lisaraha ei ole, tegelikkuses räägitakse ainult ümberjagamisest. Kelle arvelt siis, tuleb küsida.
Ja kui tahame, et Eesti lapsed ikka korralikult saaks ära haritud, siis sellest heast tahtest ei piisa ja ei piisa ka lihtsalt pressiteatest Haridus- ja Teadusministeeriumi leheküljel. Vaja on reaalset raha. Kas see on olemas või ei ole?”
Kristina Kallase jutust selgus, et päris reaalselt seda raha pole, see “tekitatakse”: “See 14 miljonit /…/ ei tule mitte lisarahana, vaid ta tuleb Haridusministeeriumi teistelt eelarveridadelt, kus me tõstsime prioriteete ümber. Mingis mõttes võib seda pidada teiste valdkondade kärpeks, aga küsimus on prioriteetides. /…/14 miljonit me suuname Euroopa Liidu vahendeid ümber ja me suuname täiskasvanute koolituste vahendeid ümber, selleks et me suunaksime need kutseharidusse.”
Seega tõstab minister KriKallas lihtsalt raha ümber.