Sel nädalal võttis Riigikogu vasakliberaalne enamus vastu seaduse, mis annab Euroopa Parlamendi valimistel hääleõiguse alates 16. ja kandideerimisõiguse alates 18. eluaastast. Selle seaduse üle juubeldasid ennekõike sotsid, Eesti 200 ja Reformierakond, kes tekitasid sel moel endale valijaid juurde.
On teada, et noored valivad peamiselt vasak- ja liberaalseid erakondi. Miks? Sest need on nakatunud uusmarksismist, see omakorda on monopoliseerinud endale inimlikkuse, armastuse ja seksuaalsuse. Uusmarksism esineb õilsate loosungite all, meelitades nii noori, kes tahavad olla “heade” poolel ja võidelda “õigeid” võitlusi.
NB! Kogu see vasakpoolne saast, marksism, leninism, trotskism, maoism jne, jne, on alati lõppenud vereojades. Või teab keegi sotsialistlikku-kommunistlikku riiki, kus poleks vangilaagreid, suletuid suid ja mõrvatuid? NSV Liit, Hiina, Kampuchea, Kuuba, Saksa DV, Venetsueela, Nikaraagua…
Sotside-marksistidega kaasa minnes valivad noored revolutsioonisõdurite ameti. Seal ei lõpe võitlused otsa. Vaadake kasvõi loomakaitsjaid, kes teeks justkui õiget asja, aga kui puurikanadega kord asi ühele poole saab (karusloomakasvatus juba hävitati), on neil juba järgmised kohad ees, kus nad loomakasvatusharusid välja suretama hakkavad – nad ei hooli majandusest.
Noorena on meeldiv olla revolutsioonisõdur, võitleksid justkui õige asja eest, aga varsti oledki sõdur ja seda päriselt. Komnoored, hungveipingid, tšegevaaralased, antifad…
Vasaklased hakkavad kogu maailmas jänni jääma, neil pole kusagil ette näidata õnnelikku ja vaba ühiskonda, sestap hakkavad nad endale valijaid juurde tekitama. Ameerika Ühendriikidesse vedas president Biden sisse latiinosid, et nood valimisõiguse saades neid valiksid. Euroopas näitasid viimased valimised Saksamaa pealinnas Berliinis ja Rootsis, et vasakpoolsed on teinud liidu islamistidega ja saanud omale migrantide hääled.
Mis muud on ka Eesti marksismi nakatunute eesmärk, kui saada noorte valijate hääled? Nad ei hooli tegelikult noortest, neile on vaja valijaid ja neist omakorda “revolutsioonilist klassi”. Nad on sellesse lõksu tõmmanud ka naised, kes loobuvad suhetest ja perekonnast ning lähevad feminismi barrikaadidele, võitlemaks mingi soolise palgalõhe, ahistamise, diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia ja ei tea veel mille vastu. Aga inimesed pole barrikaadidel õnnelikud.
Noored võtavad muidugi pakutu vastu – nad tohivad nüüd valida ja olla valitud. Aga kas on 16-aastatel noortel juba poliitikasse asja? See on aeg, kus alles õpitakse täiskasvanu eluks vajalikke tarkusi, käiakse kohtamas, tantsimas… Kas 18-aastane noor on üldse võimeline Euroopa Parlamenti valituna midagi ära tegema? Pole kõrgharidust, pole seadusandluseks vajalikke juriidilisi teadmisi, pole kogemusi poliitika räpasusest läbi minekuks… osatakse ehk ainult Greta Thunbergi moodi kellegi ruuporiks olla.
Et vara poliitikuna alustanud noored kõrbevad ruttu läbi, seda näitasid Jaanus Raidal, Priit Toobal ja nüüd Hanah Lahe, kes on ise meediale oma vaimse tervise probleemidest rääkinud. Vaimse tervise hädad aga on kogu ühiskonna peamiseks probleemiks, eriti aga kannatavad noored, kellel on kliima-, sõja-, soo- ja muud ärevused. Miks neile lisada veel poliitikast tulenevad pinged? Mis muidugi ei tähenda, et asjalikumad noored ei võiks poliitikas proovida – aga see pole massiliseks valikuks.
Sotsialism ja sealt tulenevalt sotsid peaks olema nii noortele kui naistele märksõnadeks, millest tuleks nagu katkust hoiduda. Kõikidele võrdset ja õnnelikku ühiskonda on püütud luua Jeesuse aegadest saati, Thomas More kirjutas oma “Utoopia”, Marx mõtles välja kommunismi, aga alati hakatakse hukkama neid, kes ei usu neile pakutavat kahtlast õnne.
Uued Uudised
Noorsotsid on juba näidanud, mida nad pakuvad.
