Reformierakonna valitsetavas Eesti riigis pole miski tõeline.
1. Absoluutne vaesus 3,4 %
Eestis elab absoluutses vaesuses 3,4% elanikkonnast, mis teeb absoluutarvudes ligikaudu 45 400 inimest.
Viimaste avaldatud andmete kohaselt pidid need inimesed läbi ajama sissetulekuga, mis jääb alla arvestusliku elatusmiinimumi ehk alla 346 euro kuus ühe leibkonnaliikme kohta.
Absoluutne vaesus on viimasel ajal kõige enam kasvanud lastega peredes ning eriti üksikvanemaga leibkondades, kus absoluutse vaesuse piirist allpool elab koguni 11% peredest
Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal tõusis võrdluses varasema aastaga 0,5 protsendipunkti võrra (suurenedes umbes 9000 inimese võrra).
2. Suhteline vaesuse piir 19,4 %
858-eurone kuine sissetulek oli 2026 aastal Statistikaameti andmetel Eestis suhtelise vaesuse piiriks.
Selle või sellest väiksema netosissetulekuga peab Eestis hakkama saama absoluutarvudes ligi 263 200 inimest. Protsentuaalselt moodustab see 19,4 % Eesti elanikkonnast.
Suhteline vaesus ei tähenda otsest füüsilist puudust, vaid viitab sissetulekute ebavõrdsusele ehk sellele, et peaaegu viiendiku eestimaalaste sissetulekud jäävad alla ühiskonnas tavapäraseks peetava elatustaseme.
3. Vaesuse võrdlus Soome ja Rootsiga
Maailmapank mõõdab globaalset absoluutset vaesust kindla päevalimiidi alusel. Arengumaade jaoks on see 2,15 dollarit, kuid arenenud ja kõrge sissetulekuga riikide (nagu Soome ja Rootsi) puhul kasutatakse võrdluses 5,50 kuni 6,85 dollari suurust päevalimiiti.
Kui mõõta Eesti elanikke puhtalt globaalse arenenud riikide standardiga (kuhu Eesti kõrge sissetulekuga riigina kuulub), siis elab meil absoluutses vaesuses umbes 1% kuni 2% inimestest.
Soomes elab selle mõõdiku järgi absoluutses vaesuses umbes 0,3% kuni 0,4% elanikkonnast.Rootsis on see näitaja samuti erakordselt madal, jäädes sõltuvalt aastast vahemikku 0,5% kuni 0,8% .
Lihtsustatult võiks öelda, et meil on vaeseid 4 korda rohkem.
Samas omakorda elukallidus on Soomes ja Rootsis Eestiga võrreldes keskeltläbi 20–25% kõrgem.
4. Madalam keskklass 46,1 %
46,1% Eesti elanikkonnast kuulubki just sellesse gruppi, kus inimese kohta netosissetulek jääb vahemikku 858 kuni 2100 eurot kuus.
Alumine piir 858 eurot on täpselt riiklik suhtelise vaesuse piir.
Ülemine piir 2100 eurot ulatub tublisti üle Eesti keskmise mediaanpalga (mitte segi ajada keskmise palgaga!), mis on 1430 eurot.
See 46,1% ongi see ühiskonnakiht, kelle ostujõu muutused mõjutavad kõige otsesemalt Eesti majandust. Tinglikult võib sinna lisada ka absoluutselt vaesed 3,4% ja suhteliselt vaesed 19,4 % . Kokku siis 68,9 % Eesti populatsioonist.
5. Tugevam keskklass 26,1 %
Tugevam keskklass moodustab Eestis umbes 26,1 % elanikkonnast.
Kuna Eesti keskmine netopalk on 2026. aastal II kvartaliks tõusnud 1830 euroni, kuuluvad tugevasse keskklassi inimesed, kes teenivad riigi keskmist või sellest kõrgemat palka.
6. Rikkad 5%
Kui vaadata spetsiifilisemalt neid, kes teenivad üle kahe- või kolmekordse Eesti keskmise palga (st netosissetulek kuus ületab 3500–4000 eurot), on selliseid inimesi töötajate seas umbes 5% (hinnanguliselt 20 000–30 000 inimest).
UBS Global Wealth Report kohaselt on Eestis umbes 7000 kuni 8000 dollarimiljonäri. See arv on viimastel aastatel majanduslanguse ja idufirmade väärtuste korrektsiooni tõttu veidi kahanenud.
Kokkuvõtteks
Laias laastus võib öelda, et igapäevases mõistes elab Eestis muretut ja rahaliselt väga kindlustatud elu (teenib netos üle 2100 euro kuus või omab üle 300 000 € vaba varu) umbes iga 8 kuni 10 inimene.
Paraku 68, 9 % kohta Eesti populatsioonist ei saa seda kuidagi öelda. Statistikaameti viimastel andmetel 68,9% Eesti populatsioonist moodustab aga absoluutarvudes ligikaudu 938 000 inimest.
Äkki siis ikkagi pole elu nii ilus nagu riigi poolt hästimakstud peavoolumeedias kirjeldatakse ?
Raul Pint