Laste ja noorte vaimse tervise olukord on väga tõsine. Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud ESPAD 2024 uuringu tulemused on jahmatavad: 15–16-aastaste koolinoorte seas esines madalat vaimset heaolu tervelt 55-l protsendil tüdrukutest ja 35-l protsendil poistest. Depressiooniriskile viitav eriti madal heaoluindeks oli 18-l protsendil tüdrukutest ning 14-l protsendil poistest.
Sama oluline kui tagajärgedega tegelemine on ennetamine. Me ei saa piirduda üksnes sellega, et otsime võimalusi juba tekkinud vaimse tervise probleemide ravimiseks. Ei aita ainult, et tegeleme tagajärgedega, Peame tegelema ka nende asjaolude kõrvaldamisega, mis võivad laste ja noorte vaimset tervist kahjustada.
Seetõttu tasub väga hoolikalt otsa vaadata sellele, milline on kooliprogramm, milliseid hoiakuid lastele kujundatakse ja milliseid pedagoogilisi võtteid kasutatakse.
Esimene probleem on kliimaärevuse kujundamine koolides.
Paljud uuringud näitavad seost kliimaga seotud ärevuse ning halvema vaimse heaolu, depressiooni- ja ärevuse sümptomite vahel. Kliimaärevus ei ole väljamõeldud nähtus – noorte puhul on tuvastatud kliimamuutustega seotud hirmu, kurbust, abitust, süütunnet ja lootusetust.
Hiljuti avaldati Õpetajate Lehes artikkel, milles toodi välja, et kliimamure tekitamisel on õpetajal võtmeroll.
Aga mida see tegelikult tähendab?
See tähendab, et õpetaja roll ei piirdu enam teadmiste edasiandmisega, vaid temalt oodatakse õpilaste hoiakute ja suhtumise kujundamist. Kui me teame, et kliimaärevus on seotud noorte vaimse tervise probleemidega, siis miks peetakse vajalikuks kasutada koolides õpetamismeetodeid, mis võivad laste hirme ja muret süvendada?
Kool ei pea tootma ärevust, süütunnet ega lootusetust. Kool peab andma teadmisi, arendama kriitilist mõtlemist ja aitama lastel maailma mõista, mitte kujundama neist hirmude kaudu ideoloogiliselt sobivaid kodanikke. Ja see ei puuduta ainult kliimat.
Teine probleem on soolise identiteediga seotud segaduse tekitamine, millele sotsiaaldemokraadid on oma poliitikas kõvasti kaasa aidanud.
Noortele räägitakse, et sugusid võib olla rohkem kui kakskümmend, et inimese sooline identiteet ei pea vastama tema bioloogilisele soole ning et sugu on sotsiaalne konstruktsioon.
Aga kas on piisavalt uurinud, kuidas selliste käsitluste tutvustamine mõjutab noori, kelle vaimne tervis on juba niigi halvas seisus?
Soome laste- ja noorukite psühhiaatria professor Riita- Kertu Kaldiala avaldas teadusartikli, milles kirjeldab Soomes soolise identiteediga seotud probleemide tõttu eriarstiabile suunatud alaealisi. Ligikaudu 85 protsenti neist olid tüdrukud. Umbes kahel kolmandikul oli juba varem olnud vajadus psühhiaatrilise eriarstiabi järele. Psühhiaatrilised probleemid olid peaaegu alati alanud enne soolise identiteediga seotud murede ilmnemist.
Depressiooni või ärevust kogev noor võib olla ebakindel ka oma kehas, välimuses ja identiteedis. Kui noorele räägitakse, et kogetud ebamugavus võib olla seotud soolise identiteediga, võib ta hakata ka oma soos kahtlema – eriti veel siis, kui valikus on üle kahekümne soo.
Toon veel ühe värske näite, millel võib olla mõju vaimsele tervisele. See on valimisõiguse langetamine 16. eluaastani Euroopa Parlamendi valimistel. Euroopa Parlamendi valimised ei ole võrreldavad kohaliku omavalitsuse valimistega.
Soovitan lugeda ka eile Delfis ilmunud artiklit Sandra Näksilt, kes ütleb otse: 16-aastastele valimisõiguse andmine on suur viga.
Kui 16-aastastele antakse valimisõigus, muudetakse nad ühtlasi poliitiliste kampaaniate sihtmärgiks. Poliitikud hakkavad võistlema laste tähelepanu pärast, suunama neile oma sõnumeid ja veenma neid toetama üht või teist erakonda.
Seda tehakse ajal, mil noored on lõpetamas põhikooli või alustamas gümnaasiumiõpinguid ning seisavad silmitsi eksamite, edasiõppimise valikute ja tulevikuga seotud pingetega.
Me räägime noorte suurest stressist, ärevusest ja vaimse tervise probleemidest, kuid samal ajal lisame nende ellu veel ühe valdkonna, millega kaasnevad poliitiline vastandumine, mõjutamine ja surve seisukohti võtta. Ka see muudatus on ellu viidud sotsiaaldemokraatide toetusel.
Sotsiaaldemokraadid näitavad üles oma silmakirjalikkuse meistriklassi.
Ühelt poolt räägitakse suure murega laste ja noorte vaimse tervise halvenemisest ning otsitakse võimalusi psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi kättesaadavuse parandamiseks. Teiselt poolt toetatakse koolides ideoloogiliste hoiakute kujundamist kliimamuutuste ja soolise identiteedi küsimustes ning laiendatakse poliitilist mõjutamist üha noorematele inimestele.
Sotsiaaldemokraadid, te peate endalt küsima: kas teie enda poliitilised algatused võivad samuti suurendada noorte vaimset koormust? Ei saa rääkida ainult tagajärgede ravimisest, kui samal ajal ei olda valmis kriitiliselt hindama omaenda poliitiliste otsuste tagajärgi.
EKRE muidugi tunnustab, et pärast maja põlema panemist tunnete te vähemalt huvi, kuidas seda kustutama hakata. Kuid palju mõistlikum oleks kõigepealt tegeleda tulekahju ennetamisega.
EKRE seisukoht on, et laste ja noorte vaimse tervise kaitsmine peab algama ennetusest. Liberaalid peavad lõpetama laste vaimse kahjustamise. Koolides ja meedias tuleb lõpetada kliimapaanika külvamine ning laste hirmude ja süütunde kaudu mõjutamine. Samuti tuleb lõpetada soolise identiteediga seotud segaduse tekitamine ning pöörata senisest rohkem tähelepanu noorte tegelikele vaimse tervise probleemidele ja nende põhjustele.
Meie kohustus on tagada lastele turvaline kasvukeskkond, kvaliteetne haridus ja võimalus areneda ilma tarbetute hirmude, segaduse ning poliitilise surveta.
EKRE seisab meie noorte eest!
Evelin Poolamets, Riigikogu EKRE fraktsiooni liige