23.10.2026
Kui ikka-veel-peaminister Kristen Michal käib ringi ja raiub sirge näoga Eesti majanduse kasvust ja meie inimeste heaolu tõusust, on selgunud, et oleme tõesti rikkad: Eesti toidukorv on Euroopa kallimaid, suisa teisel kohal edestades isegi meie igavest Eldoraadot Soomet.
Mis sellest, et toimetulekuraskustes vaevlevad sajad tuhanded Eesti elanikud ning absoluutses vaesuses või suhtelises vaesuses elab Statistikaameti viimaste andmete põhjal üle 300 000 inimese ehk peaaegu veerand Eesti elanikkonnast. Aga ärgem laskem ometi end numbrimaagial segada!
Valitsus ka ei lase ning hoiab toiduainete käibemaksu kramplikult üleval samal ajal kui teised riigid otsivad ja leiavad leevendust.
Yle ajakirjanike läbi viidud ostukorviuuringust selgus, et varem soodsa ostukohana tuntud Tallinn on Helsingist kallim.
Yle ajakirjanikud võrdlesid toidukorvi maksumust Lidli kauplustes Soomes, Rootsis, Eestis, Poolas, Saksamaal, Hispaanias ja Kreekas, kirjutas Yle.
Lidl valiti võrdlusse, sest see on ainus toidukaupluste kett, millel on kauplused nii Soomes kui ka teistes Euroopa riikides. Võrdluses oli 30 toodet.
Võrdluses oli toidukorv Berliini, Varssavi ja Ateena Lidli kauplustes odavam kui Helsingi, Stockholmi ja Tallinna kauplustes. Kõige odavam oli toidukorv Barcelonas.
Toidukorvide hinnaerinevusi selgitavad maksud, palgatase ja transpordikulud, aga ka kauplustevaheline konkurents ning tarbijate harjumused.
Hinnad on tõusnud ka Soomes, kuid mujal on inflatsioon olnud veel kiirem. Näiteks Eestis kallinesid toiduained 2022. aastal euroala kõige kiiremas tempos, üle 19 protsendi.
Eestis on toiduainete käibemaks 24 protsenti, Soomes aga vaid 13,5 protsenti. See tõstab Eesti hindu võrreldes Soomega ja aitab selgitada, miks Tallinna toidukorvi hind on nii Yle võrdluses kui ka Eurostati statistikas jõudnud Helsingi taseme lähedale.
Rootsis on toiduainete käibemaks samuti praegu madal, sest valitsus vähendas kevadel toiduainete käibemaksu poole võrra. Käibemaks langetati järgmise aasta lõpuni 12 protsendilt kuuele protsendile.
„Eesti tarbijad eelistavad importtooteid rohkem kui soomlased. Seetõttu saab liha importida näiteks Poolast, kus tootmiskulud on madalamad,“ selgitab Soome toiduainetööstuse liidu ökonomist Bate Ismail.
Allikas: