Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Laulupeol ei põletata autosid, te lambapead

23.10.2026
Uus normaalsus Pariisis.
© scanpix.ee

Taas tuleb imestada selle üle, et leidub kas lihtsameelseid või kurikavalaid inimesi, kes võrdlevad Prantsuse madala intensiivsusega kodusõda Eesti laulupeo rongkäiguga.

Kodanik Raul Rebane on selle võrdluse teinud ning sellega ilmekalt näidanud, kui radikaalselt on liberaalne aju reaalsusest lahti ühendatud.

Laulupeol liiguvad rahvariietes eestlased, laulavad, rõõmustavad ja lähevad koju. Pariisis seevastu põletatakse autosid, rüüstatakse poode, terroriseeritakse rahulikke elanikke ning sandistatakse politseinikke. Need on kaks täiesti vastandlikku nähtust, nagu öö ja päev. Nagu siga ja kägu.

Neid ühendab vaid haiglase liberaalse maailmavaate vastik segapuder, kus immigratsioon on kogu aeg hea, immigrant ise õilis ja iga tema tegu moraalselt ülendatud. Seetõttu tuleb ka laamendamine ja rüüstamine valetada „heatujuliseks protestiks“, mida võib julgelt laulupeoga kõrvutada.

Martin Ehala lahkas Fookuses seda nähtust tabavalt, nimetades vaimunõtrust enesetapjalikuks empaatiaks ja postkoloniaalseks süütundeks. Keda on Eesti koloniseerinud, te lambapead?

Ta näitab, kuidas lääne eliit keeldub nimetamast asju nende õige nimega, et mitte saada rassisti templit otsaette. Selle tulemusel süveneb kriis, mida justkui ei tohigi tunnistada. Ikka jaanalinnu kombel pea liiva alla, saagu või sandim.

Et sellised mõtteavaldused tulevad Õhtulehest, on halb. Palju ohtlikum on, et samasugune mõtlemine on infiltreerunud Riigikokku. Seal vastu võetud immigratsiooni soodustavad seadused on muutnud Eesti inimkaubanduse kloaagiks.

Siia on toodud lugematu hulk karvaseid ja sulelisi parasiite, kes ei integreeru ega üritagi, vaid tõstavad sotsiaalkulusid, koormavad üle politsei, kohtud ja omavalitsused ning rebivad ühiskonna liigestest lahti.

Kuni meie globalismist pimestatud ühiskond lubab sellel õõnestustööl jätkuda, ei ole ime, et reaalsus ja liberaalne soovmõtlemine lähevad üha enam lahku. Aeg on see protsess peatada, enne kui laulupeost saab ainus asi, mis Eestis veel rahumeelselt toimub.

 

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 23.10.2026