26.10.2026
Brasiilia pealinnas Brasilias asuv Oscar Niemeyeri projekteeritud kongressihoone Foto: gov.br
Brasiilia valis esialgsete ametlike tulemuste järele 25. oktoobril neljandaks ametiajaks presidendiks 80-aastase vasakäärmuslase Luiz Inácio Lula da Silva.
Kui oli loetud 99,76 häältest, juhtis Lula valimisi 51,75 protsendiga ja konservatiivne senaator Flávio Bolsonaro kaotas talle 48,25 protsendi häältega, vahendab Breitbart.
Valimistega kaasnes kaks olulist sündmust, mis on Brasiilia ajaloos erakordsed.
Esiteks otsustas Lula lähedane kaasvõitleja Cristiano Zanin, kelle Lula määras 2023. aasta 1. juunil Föderaalse Ülemtribunali (STF) kohtunikuks, ainuisikulise otsusega pikendada valimisjaoskondade lahtiolekuaega kahe tunni võrra. Zanin, kes ei ole isegi Valimiste Ülemkohtu (midagi Eesti vabariigi valimiskomisjoni laadset) liige, tegi seda peale valimisjaoskondade sulgemist kui mõned valimisjaoskonnad olid juba hääled kokku lugenud ja keskvalimiskomisjonile ära saatnud. Lisaks hetkel, kui Zanin otsuse välja kuulutas, aeti Bolsonaro Liberaalse Partei (PL) vaatlejad häältelugemise keskpunkrist minema.
Brasiilia demokraatia ajaloos pole mitte kunagi varem valimisjaoskondade lahtiolekuaega valimispäeval pikendatud. Vasakäärmuslasest ülemkohtunik tõi valimisjaoskondade lahtiolekuaja pikendamise ettekäändeks bussitranspordi piiratuse, mille tõttu paljud inimesed ei jõudnud õigel ajal valima.
Majandusteemade kanal Geiger Capital osutab ränkadele küsitavustele:
“Brasiilia [valimiste] suur küsimus…
Täpselt kell viis pärastlõunal peaks sisestatama kood, mis lukustab kõik valimismasinad. Kui valimismasin on lukus, pole sellel võimalik võtta vastu rohkem hääli. Seda pole võimalik tagasi pöörata.
Ülemkohtu otsus edastati mõni minut peale ametlikku valimisjaoskondade sulgemise aega kui kõik valimisjaoskonnad oleksid pidanud olema suletud ja masinad lukus.
Ehk… Millised masinad jäeti avatuks. Millistes valimispiirkondades need asuvad? Miks neid ei suletud kell viis pärastlõunal?”
Brasiilias kasutatakse valimistel häälte registreerimiseks ja lugemiseks erimasinaid, mis ei ole ühendatud ilmavõrguga.
Teiseks võitis Brasiilia valimised kandidaat, kes esimeses voorus jäi kaotajaks. Brasiilias on seda juhtunud varem ainult üks kord kui 2022. aastal korruptsioonis süüdi mõistetud Lula napilt presidendiks valiti. Toona oli Ameerika Ühendriikides võimul demokraatide valitsus ja töötas täisvõimsusel USAID-i toetatud süvariigi VVO-tööstuse aparaat.
Bolsonaro teatas, et vaidlustab valimised, kuna nende seaduspärasust on “võimatu tunnistada”.
Ameerika Ühendriikide korporatistliku süvariigi propagandaväljaanne New York Times vahendab, et tegemist on “äärmiselt tõsise ja kriitilise olukorraga” ning valimised suure tõenäosusega tühistatakse.
VVO-tööstuse legendaarse “heategija” George Sorose poeg Alexander Soros, kes nime poolest juhib Avatud Ühiskonna Sihtasutuste võrgustikku, õnnitles Lulat:
“Lula Lula Lula!
Õnnitlused Brasiiliale taas autoritaarsusele vastuseismise eest!”
Brasiilia on peale Kanada teine suur Maa läänepoolkera riik, kus on seni võimul vasakäärmuslaste valitsus. Rahvusvahelise islamistide, vasakäärmuslaste ja progressistide frondi – või Ühe Maailma ürituse, mida nimetatakse “liberaalseks maailmakorraks” – jaoks on tegemist olulise sillapeaga. Brasiilia on Hiina Rahvavabariigi ja Venemaa järel suuruselt kolmas BRICS bloki majandus. Lisaks on Brasiilia oluline narkokaubanduse ja kuritegevuse keskus ning Brasiilia suurima kartelliga Primeiro Comando da Capital (PCC) on väidetavalt seotud nii ülemkohtunikud kui Lula ise.
Uued Uudised