Esmaspäeval vastas keskkonnaminister Erkki Keldo EKRE fraktsiooni arupärimisele tuuleparkide demonteerimise kohta ning saadik Rain Epler tõestas, kui ebaõiglane on tuulearendajaid poputav valitsus.
“Minister rääkis siin silmade särades sellest, kui hästi on Eestis lood eraomandiga ja selle kaitsega. Ma lihtsalt markeerin ära selle, mis toimub Eestis seoses metsandusega, seoses sellega, kuidas metsaomanike õigusi oma vara kasutada ja käsutada piiratakse aina kiirenevas tempos ja need piirangud on aina suuremahulisemad, sisuliselt on tegu eraomandi natsionaliseerimisega, kusjuures riigil on küll kohustus seda kompenseerida, aga seal on jällegi järjekorrad pikad.
Aga nüüd selle arupärimise temaatika juurde. Küsimus puudutas seda, miks tuulikupargi rajajad ei peaks olema kohustatud kandma summasid niinimetatud tagatisfondi või mingil muul moel, näiteks ostes mingisuguse krediidikindlustuslahenduse, pannes raha deposiiti, tagamaks seda, et kui tuuliku eluiga on lõppenud, siis see tuulik ka utiliseeritud saadakse. Siis minister siin keerutas ühte- ja teistpidi, rääkis sellest, et me ei peaks sekkuma eraõiguslikesse lepingutesse ja nii edasi.
Aga tegelikult, kui me nüüd vaatame siin, kuidas koheldakse erinevaid energiatootmisviise, siis me näeme, et tegelikult siin on jälle tegu käitumisega, kus seda tuulikuäri lihtsalt soodustatakse.
Kui me võrdleme sellega näiteks, mis puudutab tuumajaama rajamist, siis juba sellest hetkest, kui tuumajaama ehitama peaks hakatama Eestis, tuleb sellel jaama ehitajal hakata tegema rahalisi sissemakseid niinimetatud tagatisfondi, mis peab katma kulud, mis tekivad tuumajäätmete käitlemisega. Nii et see on puhtalt tehnoloogiast tulenev ja sõltumata sellest, kas tuumajaama rajab riik või eraomanik, selline nõue kehtib.
Kui me vaatame seda, kuidas koheldakse põlevkivist elektri tootmist, siis seda absoluutselt ei soodustata. Otse vastupidi, rakenduvad CO2-tasud, kõik muud keskkonnatasud ja läbi selle tegelikult põlevkivisektor panustab ühiskonda päris palju.
Kui me nüüd jõuame tuule- ja päikeseenergeetikani, siis nemad ei pea kandma neid kulusid, mille nad tekitavad elektrivõrgule oma tootmisviiside võrku lülitamisega. Nad ei pea andma mingeid tagatisi tulevikuks, räägime utiliseerimisest näiteks.
Kui me vaatame järgmise aasta riigieelarvet, siis seal on, võib nii öelda, tuulikuärimeeste jaoks kirss tordil, ülejäänud ühiskond muidugi ei saa tordilõikugi. Mida ma silmas pean, on see niinimetatud tuulehoo preemia, kus riik hakkab maksma kohalikele omavalitsustele raha, et need loobuksid vastuseisust tuulikute arendusele. See on ikka uskumatu, et lobistid on suutnud veenda riiki, et riik sisuliselt hakkaks altkäemaksu maksma nende eest, sest siis see ei kvalifitseeru altkäemaksuks, siis on see sellise romantilise nimega tuulehoo preemia. Nii et mõnes mõttes lobistidele tuleb muidugi õnne soovida, nad on olnud oma tegevuses edukad.
Aga praegune Reformierakonna valitsus, keda selles punktis kindlasti agaralt toetavad ka sotsid, toetavad muudeski punktides, aga tuulikute ja sotside seos on üsna ilmne, sotsid ei häbene ka seda, selles mõttes tuleb nendele au anda, 12 miljonit on nüüd riigieelarvesse planeeritud selleks, et maksta kinni kohalike omavalitsuste juhte. Paljud kindlasti lähevad sellisele oportunistlikule teele, sest kui kiiresti veel enne valimisi võib-olla näiteks miljon võtta ja selle eest vallas midagi korda teha, siis saab niimoodi ju endale ka hääli osta. Inetu lugu! Sellist valitsust ei oleks Eestile vaja. Nii et ma sotsiaaldemokraate kutsun veel kord üles toetama seda, et see valitsus maha võtta.”