28.10.2026
Brasiilia hääletamismasin Foto: Wikipedia
25. oktoobril toimunud Brasiilia presidendivalmiste teises voorus leidis tõenäoliselt ülemkohtu erapooliku kohtuniku sekkumise ja e-valimiste manipuleerimise tulemusel aset valimiste võltsimine.
Brasiilias toimus 25. oktoobril presidendivalimiste teine voor, mille võitis vasakäärmuslane Luiz Inácio Lula da Silva. Lula võidu tagas föderaalse ülemkohtuniku Cristiano Zanini mõni minut peale valimisjaoskondade sulgemist (kell 17:00) ainuisikuliselt langetatud otsus, millega hääletusjaoskondade lahtiolekuaega pikendati kahe tunni võrra.
Tegemist on Brasiilia demokraatia ajaloos esimese korraga kui valimisjaoskondade lahtiolekuaega pikendati.
Zanin oli Lula ihuadvokaat ja viimane määras ta 2023. aasta 1. juunil ülemkohtunikuks. Brasiilias on ainuõigus langetada valimisi puudutavaid otsused valimistribunalil (Tribunal Superior Eleitoral; TSE), kuhu Zanin ei kuulu ehk viimane langetas otsuse väljaspool enese pädevust.
Brasiilia föderaalne ülemkohus tühistas 2020. aasta septembris valimiste salajasuse tagamise ettekäändel varasema seaduse, mille kohaselt pidi lisaks valimismasina häälele jääma inimese hääletamisest maha paberjälg (voto impresso). Alates osutatud ajast pole võimalik hääletusmasinate tulemusi võimalik eraldi kontrollida.
Föderaalkohtu paberjälje keelamise otsusele järgnenud 2022. aasta, nagu ka tänavused Brasiilia presidendivalimised võitis Lula.
Mõlemi valimise puhul on samuti erakordne, mida pole ajaloos kunagi varem juhtunud, et valimised võitis teises voorus kandidaat – Lula –, kes esimeses voorus jäi kaotajaks. Lisaks kõik kolm esimeses voorus välja langenud kandidaati olid parema ilmavaate esindajad ja loogiliselt oleksid nende valijate hääled pidanud minema Lula parempoolsele vastaskandidaadile Flávio Bolsonarole.
Kui Zanin otsuse langetas, olid valimisjaoskonnad juba suletud ja hääletamismasinad väidetavalt lukus ning tulemused tribunalile edastatud. Ühimeedias levivad tõsised süüdistused, et jaoskondade ja masinate uuesti avamise käsk avas Lula käsilastele võimaluse näha tegelikke hääletustulemusi ja pöörata masinate tarkvarakoodis nõndanimetatud konstant tagurpidi ehk Bolsonarole antud hääled kanti üle Lulale.
Nii Zanini jaoskondade lahtiolekuaja pikendamise otsus kui suunamudijate ja meediakanalite Lulat õnnitlevad saated, mis olid valmis juba kell üheksa valimispäeva hommikul, lubavad arvata, et tõenäoliselt on tegemist valimiste varastamise vandenõuga.
Matemaatika- ja statistikateadlased osutavad kättesaadavaid valimistulemusi analüüsides, et Lula võit on üheselt võimatu ja numbrid kinnitavad, et Bolsonaro võitis valimised ligi kahe kolmandiku häältega (ca 65 protsendise toetusega).
Brasiilia valimistel võimalik anda “tühi” hääl ehk vajutada masinal valget “branco” nuppu. Kui valija sisestab masinasse olematu kandidaadi numbri, läheb see kirja “nullina”. Võrreldes esimese vooruga langes teise vooru brancode ja nullide hulk ligikaudu 1,82 miljoni võrra.
Liaks kui esimeses valimisvoorus ei hääletanud 21,08 protsenti registreeritud valijatest (ca 33,5 miljonit inimest), siis teises voorus ei osalenud 19,22 protsenti valijatest. Statistikute kinnitusel näitavad esimese ja teise valimisvooru brancode, nullide ja hääletamata jätnud inimeste vahed võrreldes Brasiilia valimiste ajaloolise keskmisega 1773-punktist standardhälvet, mis on matemaatiliselt võimatu.
Samuti arvatakse, et “demokraatia probleemid” ei leidnud aset üksikute valimismasinate tasemel, vaid tribunali punkris häälte koondamisel, milleks oli muuhulgas vaja kahetunnist hääletamise pikendamist.
Brasiilia ja Eesti e-hääletamisi ühendab asjaolu, et sõltumatutel vaatlejatel ning ekspertidel ei ole võimalik e-hääli ja valmistarkvara võimalik lõpuni kontrollida. Samuti on nii Brasiilia kui Eesti e-valimiste tarkvaraarenduse ja lahenduse käitamisega seotud rahvusvaheline Venezuela päritolu ettevõte Smartmatic.
Uued Uudised