30.10.2026
Tommy Robinson turvameeskonna ja saatjatega. Temast paremal on Ezra Levant, 20.10.2026 Foto: Norman Fenton
Ühedkuningriigi tuntud avaliku elu tegelane Tommy Robinson on kohtu all väidetava ajakirjanike ähvardamise eest. Tema isiklik tuttav, riskiteadlane Norman Fenton tegi kohtuprotsessist ülevaate.
Southwarki esimese astme kriminaalkohtu (Crown Court) vandemehed mõistsid Tommy Robinsoni süüdi kahes ahistamise kuriteos Daily Maili ajakirjanike Andrew Youngi ja Jacob Dirnhuberi vastu, kuna ta põhjustas viimastes hirmu vägivalla ees. Robinson ennast süüdi ei tunnistanud ja tema väidetavaid süütegusid kaalus esimest korda vandemeeste kohus.
Kohus pidi algselt kestma neli päeva (19.–22. oktoobrini), kuid venis kaheksa tööpäeva pikkuseks ja lõppes 28. oktoobril. Peale tunde kestnud kaalumist ei suutnud vandekohus langetada ühehäälset otsust. Kohtunik kiitis heaks kümme vandemeest kahe vastu Robinsoni süüdi mõistva enamuse otsuse. Robinson lubati kautsjoni vastu vabadusse ja millist karistust ta täpsemalt kandma peab, otsustab kohtunik 16. detsembril. Võimalik karistus on kuni kümme aastat.
Ma viibisin kohtuhoones kõik päevad peale ühe, kuid mind lubati istungit kuulama ainult ühel päeval.
Süüdistused puudutasid 2024. aasta 5. ja 7. augustil toimunud sündmuseid. Minu hinnangul on süüdistused absurdsed ja krooni prokuratuur (Crown Prosecution Service; CPS) ei oleks pidanud seda üldse uurima. See protsess on õõvastav maksumaksja raha raiskamine.
Kaastekstiks on Inglismaal Souhtporti linnas 2024. aasta 29. juulil toimunud kolme väikese tüdruku mõrv. Sündmusele järgnesid üle Britannia meeleavaldused ja väljaastumised. [Vasakäärmuslase] Keir Starmeri valitsus kuulutas need koheselt “paremäärmuslaste vägivallaks”. Robinson oli samal ajal perega Küprosel puhkamas ja kutsus ühismeedias korduvalt vägivallast hoiduma.
Millest hoolimata saatis Daily Mail ajakirjanikud Robinsoni ja tema lapsi nende puhkuse ajal Küprosele jälitama, peale mida üllitas neist fotod ning paljastas, kus nad puhkavad. 4. augustil avaldas MailOnline uudise:
“Põgenev Tommy Robinson päevitab ennast Küprose kõik-hinnas viietärni hotellis kui tema jalaväelased korraldavad üle Britannia vägivaldseid märatsemise meeleavaldusi – samal ajal kui Keir Starmer sihib inimesi, kes “ässitavad ilmavõrgus inimesi ja siis jooksevad minema”.
Järgmise päeva Daily Maili esileht oli veel otsekohesem: “Õhutades päevitades rassirahutusi”. Uudist täiendas foto päevitustoolil lamavast Robinsonist. Uudise tekstis väideti, et ta “õhutab sütitavate ilmavõrgu postitustega üle Ühendkuningriigi vägivalda”, viibides samal ajal peale Southporti mõrvasid puhkusel.
Robinson oli mõistetavatel põhjustel vihane. Ta postitas, et ajaleht avalikustas tema asukoha “teades selle juures väga hästi, et inimesed tahavad mind ära tappa”. Ta nimetas seda kooskõlastatud rünnakuks, mis seadis ohtu tema lapsed ja lisas, et väljaanne rikkus ära tema pere puhkuse. Lapsed olid hirmul. Pere pidi hotellist lahkuma. Robinsoni kinnitusel kujutasid kõik tema järgnevad kokkupuuted ajakirjanikega ainult neile selgitamist, et tema hinnangul oli tegemist tema pere ebaeetilise eraeluliste andmete avalikustamisega (doxxing).
Robinsoni suhtes algatati uurimine ja ta mõisteti süüdi tema reaktsiooni pärast ajakirjanike suhtes, kes otsisid üles tema pere puhkuse ajal ja paljastasid nende asukoha. Minu arust on hinnangute erinevus Robinsoni kohtlemise ja käitumise vahel, mis põhjustas tema vastuse, kohtuasja üks kõige häirivamaid külgi.
Süüdimõistev otsus tähendab Britanniale järjekordset häbi selle kahetasandilise õigussüsteemi (two-tier justice system) tõttu [inimeste üle ei mõisteta kohut õiglaselt ja “pimedalt”]. Robinsoni on 15 aastat poliitiliselt erapoolikute kohtukaasustega (lawfare) taga kiusatud. Teda pole varem lubatud vandemeeste kohtu ette ja kohtunikud on ta saatnud vangi. Seekord lubati tal esimest korda valida vandemeeste kohtumõistmine, mida ta tegi lihtsameelses lootuses, et tema üle mõistetakse kohut õiglaselt.
Mina samas ei arvanud hetkeksi, et tema protsess kujuneb esitatud süüdistuste alusel õiglaseks ja olen jätkuvalt veendunud, et vandemeeste kohtu valimine ei aidanud tema olukorda parandada. Ma olin sügavalt mures, et valitsevas poliitilises kliimas pole Robinsonil lootust õiglasele protsessile. Väljaspool kohtusaali ma nägin inimesi, kes kutsusid teda rassistiks. See omakorda süvendas minu muret Robinsoni kohtuprotsessi ümbritsevate eelarvamuste jõulisuse osas.
Vandemeestel ei õnnestunud jõuda üksmeelsele otsusele ja kümme kahe vastu enamuse otsuseni jõudmiseks kulus neil mitu tundi. Kaasuse kaalumise ajal palusid vandemehed taas ette lugeda pikad prokuratuuri tunnistajate süüdistused. Minu hinnangul osutavad vandemeeste otsuse langetamisele kulunud aeg ja võimetus jõuda üksmeelsele otsusele tõsisele kahtlusele, et Robinsoni vastu esitatud süüdistuste alus pole väga tugev.
Järgnev on minu üksikasjalik ülevaade, mida ma nägin sellel ühel päeval (20. oktoober), kui mul õnnestus pääseda kohtusaali istungit kuulama. Toona ma ei tohtinud ülevaadet avaldada, kuna see oli protsessi ajal keelatud. Ma arvan, et mu ülevaade käsitleb kohtuasjaga seotud peamiseid probleeme, sealhugas paljastab kui nõrga kaasusega on prokuratuuri poolt tegemist ja Robinsoni kaitsvate advokaatide põhimõttelist viga kui nad jätsid kahtluse alla seadmata prokuratuuri tunnistajate väited.
Kuigi mind ülejäänud päevadel kohtusaali ei lubatud, rääkisin ma inimestega ukse taga, keda samuti saali ei lubatud ja teistega, kes viibisid kohtusaalis.
Kohtuistungi kajastamise keeld piiras seda, mida istungite ajal tohtis avaldada. Kuid ligipääsuga kohtuistungile kaasnesid veel teised probleemid: kohtusaalis oli avalikkuse jaoks ainult 21 istet ja Robinsoni suhtes soosivalt meelestatud kodanikuajakirjanikel ei lubatud kasutada kohtusaali ajakirjanike jaoks mõeldud ala. Mille tulemusena puudus hulgal inimestel, kes protsessi kulgu jälgisid, otseülevaade kaitse esitatud tõestusmaterjalidest. Korporatistliku ajakirjanduse kajastused sisaldasid peamiselt prokuratuuri süüdistusi ja kaitse nägemusele pöörati tähelepanu märksa vähem.
Rahvusvaheliselt akrediteeritud Kanada ajakirjanik Ezra Levant, kes on teinud ülevaateid suuremast osast Robinsoni varasematest kohtuasjadest, jõudis istungit kajastama 26. oktoobril. Ma rääkisin temaga peale istungit, milles ta kirjeldas, kuidas kodanikuajakirjanike ei lubatud ajakirjanike alale, kuigi see oli kaitse tunnistuste esitamise ajal suuremas osas tühi.
Täna, Tommy Robinsoni kohtumõistmise teisel päeval, ma pääsesin Southwarki kriminaalkohtu istungile. Teda süüdistatakse kahes ahistamise süüteos Daily Maili ajakirjanike Andrew Youngi ja Jacob Dirnhuberi vastu.
Kui Robinson süüdi mõistetakse võib teda oodata ees kuni kümne aastane vangistus. Süüdi ta ennast ei tunnista ja esimest korda mõistavad tema üle kohut vandemehed.
Ma ei viibinud esimese päeva kohtuistungil (19. oktoober). Kohtusaalis viibinud inimeste kinnitusel põhinesid süüdistused peamiselt Robinsoni ühismeediaplatvormi X-i postitustel ja nende postituste anonüümsetel kommentaaridel. Prokurörid kaasasid süüdistusse isegi sõnumid, mis toetasid Robinsoni. Süüdistajad väitsid, et Robinson saatis ajakirjanikele ähvardavaid sõnumeid ja helistas neile ning avaldas fotod Youngist ja Dirnhuberist nende kodude ees.
Kohtuistung algas määratud ajast rohkem kui tund hiljem. Inimesed pidid ootama õues kuni kella 11:20-ni kuniks toimusid eraviisilised arutelud. Avalikkuse jaoks on kohtusaalis ette nähtud ligikaudu 20 kohta, millest enam-vähem piisas istungit ootavate huviliste jaoks. Kohal olid Robinsoni sõbrad ja tema turvameeskonna liikmed. Keda ei olnud, oli Kanada ajakirjanik Ezra Levant, kes varasemalt oli kohal kõigil Robinsoni protsessidel, et tagada erapooletu kajastus. Sarnaselt paljudele Robinsoni Ühendkuningriigi mittekodanikest kaasteelistele, keelati Levantile alates käesoleva aasta algusest Britanniasse sissesõit, kuna siseministeerium pidas tema isiku kohalolu “ühist hüve mittesoodustavaks”.
Avalikkuse jaoks mõeldud istekohad asuvad kohe kaitsja lahtri taga, mille tõttu oli näha ainult Robinsoni selg. Nii, nagu võib näha minu kohmakalt visandilt, istusid vandemehed paremal ja suuremas osas väljaspool minu vaateulatust.
Kohtuistungi alguses tuletas kohtunik karmilt meelde, et istungi kohta ei tohi avalikkuses teavet jagada. Mille järel luges prokuratuuri jurist ligikaudu pool tundi ette Robinsoni postituste anonüümseid kommentaare.
Selle kohta, milline on nende kommentaaride väärtus tõestusmaterjalina, prokuratuur selgitusi ei jaganud. Üks tsiteeritud vastus kujutas kolme käteplaksutamise emotikoni. Teiste hulgast leidis “Jacob on paks tõbras”, “Hästi tehtud, Tommy” ja “Need inimesed vihkavad sind, kuna sa räägid tõtt”. Samuti luges jurist ette vastused, milles rünnati Robinsoni ja toetati ajakirjanikke.
Järgmise tunni jooksul luges jurist ette prokuratuuri kahe peamise tunnistaja ütlused, esiteks Dirnhuberi ja siis Youngi. Ta selgitas, et kuna kaitse pole tunnistusi vaidlustanud ja ei soovi tunnistajaid ristküsitleda, siis pole tarvidust neid tunnistusi andma kutsuda. Minu hinnangul oli kaitse poolt tegemist katastroofilise veaga. Esitamata väljakutse ajakirjanike ütlustele jättis kaitse kasutamata võimaluse ristküsitluse teel nende tunnistuste tõepärasuse järele proovimiseks. Mis oli märkimisväärne osa protsessist, kuna nende tunnistused mängisid prokuratuuri süüdistuses keskset rolli.
Dirnhuberi tunnistus osutas Southporti “tänavarahutustele” ja selles kirjutati: “Me usume, et sellega kaasnes avalik huvi ühismeedia suunamudijate uurimiseks.” Ta märkis, et Robinson oli teadaolevalt riigist eemal ja Mail saatis reporterid teda otsima ning ta sidus selle Starmeri märkustega, kuidas paremäärmuslastest suundamudijad “õhutavad ilmavõrgus tegevusi ja siis jooksevad minema”. Dirnhuberi sõnul saatis Robinson talle sõnumi: “Sa seadusid ohtu minu lapsed” ja “Need valed põhjustasid minu lastele otsest ohtu”. Samuti viitas ta anonüümsele postitusele, milles osutati, et üks Robinsoni isikliku elu üksikasju paljastanud ajakirjanik piiras ligipääsu tema X-i kontole.
Dirnhuber väitis lisaks, et Robinson üritas avalikustada tema koduse aadressi ja avaldada temast foto, millel ta on kodumaja ees. Tema sõnul põhjustas see talle ja tema perele stressi ning väitis, et tema avalikule töö e-posti aadressile saadeti “otseseid ja kaudseid ähvardusi ning alandavaid sõnumeid”.
Young tunnistas, et tema ülesandeks oli Küprosel puhkusel viibiv Robinson üles otsida ja hankida temast fotod. Neist fotodest koostati esilehekülje lugu “Õhutades päevitades rassirahutusi”, mille autoriks oli tema. Youngi sõnul avaldati hiljem anonüümsel ühismeedia kontol tema kodune aadress. Samuti kirjeldas ta väidetavalt ähvardavat Robinsoni kõne, mille too tegi Küprose hotelli baarist.
Youngi sõnul uuris Robinson temalt kui õiglaseks ta peab Robinsoni laste isiklike andmete avalikustamist ja lubas seejärel ilmuda Youngi kodu ette, talle kaamera näkku suruda ja küsida küsimusi. Youngi sõnul ta ei lindistanud ise kõne, kuid palus seda teha oma sõbral, kes salvestas kõne viimase osa. Salvestis mängiti kohtus ette. Kõik, mida selles oli võimalik kuulda, oli Youngi korduv seletamine “Ma ei tegele küsimustele vastamisega” ja “Tänan, et te mulle teada andsite. Te peate rääkima Maili juristidega”.
Salvestisest ei olnud saada aru ja see ei tõestanud, nagu kõnes oleks Youngi millegagi ähvardatud. Kuid, kuna kaitse ei soovinud süüdistajate tunnistusi vaidlustada, siis Youngi kohtus ei olnud ja teda ei olnud võimalik antud teemal ristküsitleda.
Young seletas selle järel, millist stressi Robinsoni kõne talle tekitas ja kuidas Robinson üritas tema kodust aadressi paljastada. Tema sõnul teavitas ta sellest mitu korda Suffolki politseid ja need vastasid abistavalt. Ta märkis ära ühe korra kui “mehed autost karjusid” tema tütre peale.
Prokuröride süüdistuste esitamise järel nentis kaitsja esindaja, et temal kommentaare ei ole. Järgmise päeva hommikul jätkub kohtuistung kaasuse kaalumisega ja vandemehed enne kella 14:00-i ei kogune.
Kui ma ootasin kohtuhoone ees, lugesin ma Lucy Connoly’i raamatut “Üks säuts liiga palju”, milles ta räägib enda vangistusest Southporti meeleavalduste ajal ühe postituse tõttu. Suurem osa osutatud kaastekstist on siinkohal oluline. 2024. aasta 4. augustil (samal päeval kui ilmus MailOnline’i Robinsoni Küprose puhkuselugu), rääkis Starmer Downing Streeti peaministri residentsis peetud kõnes:
“Ma mõistan igakülgselt hukka möödunud nädalavahetuse paremäärmusliku pätistumise. Keegi ei tohi kahelda: need inimesed, kes selles vägivallas kaasa lõid, saavad karistada seaduse kogu rangusega. Politsei korraldab arreteerimisi. Isikud võetakse vastutusele. Millele järgnevad süüdistused. Ning süüdimõistmised.
Ma tagan, et te kahetsete selles korratuses osalemist. Kas siis tegemist on inimestega, kes osalesid otse või õhutasid tegevusi ilmavõrgus ja jooksid selle järel minema.
Tegemist ei ole meeleavaldustega. See on organiseeritud ja vägivaldne pätistumine. Millel pole kohta meie tänavatel ja ilmavõrgus.”
Peaministri varasemas, 1. augusti avalduses kirjeldati korratusi, et “need on selgelt ajendatud paremäärmuslikust vihast” ja osutati ühismeediaettevõtetele, kuidas “vägivaldset korratust õhutatakse ilmavõrgus… mis on kuritegu”.
Sellised on täpsed avalikud märkused, mida Mail omistas inimestele, kes “õhutasid ilmavõrgus tegevusi ja jooksid siis minema”.
Samuti ma tuvastasin X-is, et “Jacob Dirnhuber on saanud ajakirjanduse auhinna uuriva ajakirjanduse eest inimeste asukoha tuvastamisel”. Tema auhinnaprofiil märgib täpselt ära, kuidas ta leidis Robinsoni Küprose viietärni hotelli üles tema Twitteris avaldatud endlite (selfies) kaudu ja kiidetakse teda avalikele andmekogudele toetuva teabe alusel üle maailma inimeste leidmise eest.
Mehe, kes oli koos lastega puhkusel, asukoht avalikustati päevalehe esilehel ja nüüd on ta ahistamise eest kohtu all, mille juures toetuvad prokuratuuri süüdistused suuremas osas anonüümsetele ühismeedia kommentaaridele, käteplaksutamise emotokonidele ja tunnistustele, mille osas kaitse vaideid ei esitanud. Igaüks, kes eistab ametlikele jutupunktidele väljakutse, teab kui kiiresti võib avalik kriitika muutuda ilmavõrgu vaenutegevuse laineks. Kui prokuratuur uuriks igat juhtumist samasuguse kaaluga materialide alusel, siis oleksid kohtud asjadest üle ujutatud. Kuid ometigi konkreetsel juhul olid tagajärjed Robinsoni jaoks hävitavad.
Minu kohtus ja selle juures veedetud päevade ajal toimusid lisaks kahe teise tähelepanuväärse kaasuse kuulamised: Russell Brandi ja Ameerika Ühendriikide räppari Chris Browni kohtuistungid. Brand on kohtu all seksuaalse rünnakute süüdistustega, mida ta eitab. Brown, kes on oma endise tüdruksõbra Rihanna ründamise eest süüdi mõistetud, on kohtu all vägivaldse ööklubi vastasseisu tõttu. Tema tunnistas ennast süüdi avaliku vastasseisu tekitamises.
Mõlema mehe naisfännid kogunesid kohtusse neid toetama. Kuid just naised on need, kes on Robinsoni peale kõige kisavamal kombel pahased, hoolimata asjaolust, et just tema on noorte naiste vastase vägivalla [vägistamisdžihhaadi] osas avalikkuse teavitamisel teinud ära palju enam kui pea ükskõik kes teine Ühendkuningriigis
26. oktoobril lahkus Brown kohtust teda jumaldavate fännide saatel. Hoolimata süüdimõistmisest vägivallas, mõisteti talle kaheksakuine tingimisi karistus.
Ma pelgan, et Robinsoni puhul kohus niisugust järeleandlikkust ei ilmuta.
Norman Fenton, Uued Uudised