Kui toimub riigieelarve arutelu, siis toovad võimulolijad välja selle, kui vähe seda rahakest ikka olevat. Igapäevaelu, kus rahaga priisatakse, seda ei kinnita.
Eesti rahvas on kuulnud küllaga ametnikkonna laristavatest pidudest, viimati Hundipea sadamas. Nüüd antakse jälle teada, et püsiriik ehk ametnikkond on priviligeeritud seisundis.
Postimehe majanduskülg edastab: “Kuue ministeeriumi kümme ametnikku hakkavad tehisaru abil õigusloomerakendusi looma. Ülesande täitmise eest saavad riigi palgal olevad ametnikud sadu eurosid lisatasu. /…/ …ülesande täitmise eest hakkavad ametnikud saama sadu eurosid lisatasu. Ühele töörühma liikmele makstakse rakenduse loomise eest 400 eurot ning testimise eest 150 eurot. Kui rakenduse loomisel osaleb mitu liiget, jagatakse 400 euro suurune tasu nende vahel võrdselt, testimise puhul makstakse aga igale liikmele eraldi 150 eurot.”
Selline stimuleerimine võiks kõneks tulla rikkas riigis, mitte sellises, kus makse aina tõstetakse ning raha võetakse ära naiste turvakodudelt ja laste huvihariduselt.
Ametnikkona paisutamine ja pidev rahaline “motiveerimine” on võimurite teadlik tegevus – nii tagatakse endale kindel ja aktiivne valijabaas ning tugi sigaduste läbisurumisel. Tegelikult on ametnikkond ka poliitilist võimu üle võtmas, kogemuse ja vastava hariduseta ministrid on nende käes nagu sulavaha. Neid preemiaid määrab ametnikkond endale juba ise.
Rahapesuminister Jürgen Ligi sarjab tavakodanikku selle eest, et too tahab normaalselt elada, viriseb rahapuuduse üle, aga tema ametnikud poriseid kartuleid ja konserve ei söö, ikka kalamarja ja sinki. Samas kirjutavad nad eurodirektiive ümber Eesti seadusteks ja keervad vindi lõpuni peale ka.
EKRE valimisprogramm näeb ette sellise laristamise lõpetamise.
Uued Uudised
Samal teemal EKRE tegi riigieelarvesse üle miljardi euro ulatuses kärpeettepanekuid