05.10.2017
collage
EKRE-l on Tallinna linnaruumi parandamiseks mitmeid värskeid ideid: meretramm, rannapromenaadid, maa-alused tunnelid, meelelahutuspark. Samuti tahab erakond oluliselt tõsta sünnitoetust, ranitsatoetust ja omaste hooldamise toetust. Kas nende ideede elluviimine on linnale jõukohane?
Tallinna linnapeakandidaat ja Riigikogu rahanduskomisjoni liige MARTIN HELME kinnitab, et EKRE programm on küll ambitsioonikas, kuid võrreldes teiste erakondadega eelarveliselt üks konservatiivsemaid. Teisisõnu: ühtegi ulmeprojekti valimisplatvormis ei ole ning kõigi ideede realiseerimiseks on rahaline kate olemas.
Meretramm
Erakond tahab panna Kakumäe, Lennusadama, Vanasadama ja Pirita sadama vahel käima laevaliini, et muuta liiklemine nii linlaste kui ka turistide jaoks mugavamaks ja mitmekülgsemaks. Poola linn Gdansk on sama suur kui Tallinn ja seal on kaks meretrammi ehk lähilaevaliini. Ka peaaegu poole väiksemas Veneetsias on veetramm. Linn ei pea laevu ostma, vaid doteerib liine, ja sellisel juhul jääb aastane kulu kindlasti alla miljoni euro. Ühekordsed investeeringud võivad olla seotud sadamate sisseseadega, kuid nende suurusjärk on sadades tuhandetes, mitte miljonites. Kui linn peaks ostma laevu, siis pigem liisinguga, mis tähendab mõnesaja tuhande eurost aastakulu.
Rannapromenaadid
Erakond tahab rajada Meriväljast Kakumäe ja Paljassaareni kaunid, valgustatud rannapromenaadid, kus saab sportida, kohvitada, lastega mängida ja piknikku pidada. Praegune linnavalitsus ei ole promenaadide rajamisele erilist tähelepanu pööranud, ehkki tänavune valimisaasta on erand. Kavatseme suunata promenaadide väljaehitusse järgmise nelja aasta jooksul 3-4 miljonit aastas.
Meelelahutuspark
Tallinn vajab senisest rohkem turismimagneteid. Kavatseme ehitada Tallinnasse Põhjamaade kõige suurema ja moodsama meelelahutuspargi. Eesmärk on leida erainvestor ja viia projekt ellu ilma maksuraha kulutamata. Linna asi on leida maa, teha detailplaneering ja otsida investorid. Suures plaanis peaks tegemist olema tuluprojektiga: meelelahutuspark meelitab linna rohkem turiste nii välismaalt kui ka Eestist, ja see omakorda elavdab linna majandust. Näiteks Lottemaa rajamine läks maksma alla 5 miljoni.
Omastehooldus
Kavatseme kehtestada omastehoolduse igakuiseks toetuseks riikliku miinimumpalga. 2017. aastal on see 470 eurot. Praegune omaste hooldamise toetus on naeruväärne – sõltuvalt omavalitsusest kuni poolsada eurot kuus. Omastehooldus (süvapuudega laste või liikumisvõimetute vanurite hooldamine) on sisuliselt täiskohaga töökoht, mille kõrvalt on hooldajal äärmiselt keeruline muud tööd teha. Toetuse tõus tähendaks linnale täiendavat kulu 5-10 miljonit aastas. Arvestades, et praegu kulutab linn kogu sotsiaalvaldkonna peale 35 miljonit ja pensionäride toetuseks 7 miljonit, oleks tegemist märkimisväärse sotsiaalvaldkonna kulu kasvuga, aga leiame, et riik peab aitama inimesi, kes ise ennast aidata ei saa.
Sünnitoetus ja ranitsatoetus
Tallinnas sünnib igal aastal veidi rohkem kui 5000 last. Lähiajal on aga kahjuks oodata sündimuse vähenemist. 1000-eurosele sünnitoetusele lapse kohta kulub ligi 5 miljonit.
Tallinnas läheb igal aastal esimesse klassi umbes 4000 last. Praegu makstakse ranitsatoetust 320 eurot lapse kohta. 500-eurose ranitsatoetuse kulu oleks ligikaudu kaks miljonit; kulu kasv – umbes 800 000 eurot aastas – ei ole väga suur.
Lumekoristus
Linn kulutab heakorrale ja lumekoristusele mõne miljoni aastas. Mõneti on see summa väike selle tõttu, et suur osa heakorrast on pandud elanike õlule ja linn käib ainult trahvimas. Kui võtame linna kanda lumekoristuse kõnniteedelt eramajade aedade eest, siis tähendab see täiendavalt umbes kolme miljonit eurot aastas.
Tunnelite ehitamine
Et vähendada ummikuid ja muuta liiklus jalakäijasõbralikumaks, tahame viia auto- ja bussiliikluse olulistes liiklussõlmedes kiiremat sõitu võimaldavatesse maa-alustesse tunnelitesse. See on kindlasti üks kallemaid lubadusi, kuid tuleb arvestada, et osa rahastust tuleb riigieelarvest, sest põhimagistraalid on maanteeameti eelarves. Vähemalt lähiaastatel on veel võimalik kasutada kuni 75% ulatuses euroraha: näiteks 20-miljonise Haabersti ristmiku puhul on Tallinna enda kulu 4 miljoni kandis, samamoodi on ka Ülemiste suurprojekti ja Reidi teega. Tallinn kulutab tee-ehitusele praegu rohkem kui 50 miljonit aastas, ja pool sellest on n-ö euroraha. Kui vaadata kõiki kokkuhoiukohti, ei ole järgneva 4–5 aasta jooksul keeruline leida vahendeid paariks-kolmeks suurprojektiks, mille iga-aastane kulu on 10 miljonit.
Fotod: Scanpix