Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

KOLUMN: Kas ja kes saab Eestis tellida vastase „hukkamist“?

-
16.12.2017
Kadri Paas
© UU

Kui tekib ainuüksi kahtlus, et Eestis tegutseb kasvõi üks advokaadibüroo, mille kaudu saab oma vastase tasalülitamiseks ja ära märgistamiseks kasutada jõuameteid ja prokuratuuri, oleme jõudnud põhiseaduslikku kriisi, kirjutab EKRE riigikogu fraktsiooni nõunik Kadri Paas.

Eesti kohtutes lahendatakse tsiviil-, väärteo-, haldus- ja kriminaalasju. Tsiviilvaidluste ring on suur. Sinna alla kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ja tööõiguse küsimused.

Kriminaalmenetluse saab alustada uurimisasutus või prokuratuur. Uurimisasutused on politsei- ja piirivalveamet, kapo, maksu- ja tolliamet, konkurentsiamet, sõjaväepolitsei, keskkonnainspektsioon ja justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Kriminaalasju arutatakse riikliku süüdistuse alusel ja menetluses osalevad prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Võrreldes tsiviilmenetlusega on kriminaalasi märkimisväärselt aja- ja rahamahukam protsess ainuüksi osaliste laiema ringi tõttu.

See igav sissejuhatus on vajalik selleks, et mõista järgnevat. Varalisi vaidlusi lahendatakse üldjuhul tsiviilkohtus, mis tähendab, et niigi alamehitatud ja ülekoormusega töötavat politseid ega prokuratuuri ei kaasata menetlusse. Aga vahetevahel tehakse erandeid.

Tsiviilvaidlus lõppes kongiga

29. novembril sai avalikuks, et Soome suure börsifirma, Eestis õigusteenust Soraineni advokaadibüroolt ostva HKScani – Eestis omavad soomlased muuhulgas Talleggit ja Rakvere lihakombinaati – tsiviilvaidlus endiste juhtide Teet Soormi ja Mati Tuviga lõppes viimaste jaoks massiivse kodude ja töökohtade läbiotsimise ning mõnda aega kongis veetmisega. Keskkriminaalpolitsei tegi oma tööd Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtimisel korrektselt ja kohusetundlikult. Ühtlasi ilmnes, et Soorm ja Tuvi kahtlustatakse suures ulatuses omastamises ja rahapesus.

Juhul, kui mõlemad kahtlustused jõuaksid aastate pärast ka kohtus tõendamiseni ja praegustest kahtlusalustest saaksid kriminaalkurjategijad, siis võiks neid karistusseadustiku järgi karistada rahapesu eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ja kui raha on pestud juhtumisi suures ulatuses, siis kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Suures ulatuses omastamise eest näeb seadus ette samuti rahalist karistust või kuni viieaastast vanglakaristust. Seega, võrreldes tsiviilvaidlusega, mis võib küll vaimselt kurnata ja rahakotti tühjendada, on rahapesu kahtlustus ikka märksa raskem pähkel.

Soormi, Tuvi ja jõuka firma vahelisel vaidlusel ei olekski mõtet pikemalt peatuda, kui antud juhul ei tekiks kurja kahtlust, et Soome börsifirma on Soraineni büroo abil suutnud mõjutada prokuratuuri algatama tsiviilvaidluse kõrvale ka kriminaalasja, mis nagu eelnevalt öeldud, on mitu kraadi kangem ja fataalsemate tagajärgedega lõppeda võiv menetlusliik.

Kriibib silma

Siinkirjutaja on asjas kõrvaltvaataja, võiks isegi kadunud Hardo Aasmäe kombel öelda, et lihtsalt tähelepanelik loodusvaatleja, aga miski kriibib ses kaasuses silma.

Soraineni advokaadibüroos töötavad ja on büroo partnerid teiste seas Carri Ginter, kes ei ole varjanud oma sümpaatiat eriteenistuste suhtes. Ginter kuulus ajutiselt ka Tallinna Sadama juhatusse, see ametikoht eeldab teatud teenistuste silmis väga kõrget usaldusväärsust. Samuti töötavad seal endine õiguskantsler Allar Jõks ning ühtlasi riigi endine peaprokurör ja hilisem justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas. Ametlikult, nö näoga esindab HKScani Soraineni partner, vandeadvokaat Ants Mailend.

Soorm, Tuvi või HKScan ja nende teod ja tegemised võivad meile meeldida või mitte, aga kui tekib ainuüksi kahtlus, et Eestis tegutseb kasvõi üks advokaadibüroo, mille kaudu saab oma vastase tasalülitamiseks ja ära märgistamiseks kasutada politseid või prokuratuuri, siis on tegemist põhiseadusliku kriisiga.

Riigi jõuametid ega eriteenistused ei tohi töötada ühegi eraettevõtte huvides. On äärmiselt suur probleem ja euroopaliku riigi väärtustega täiesti vastuoksa minek, kui jääb mulje, et advokaadibüroo kaudu võib saada varjatult tellida oma oponendi avalikku „hukkamist”.

Sest isegi siis, kui asjaosalised aastate pärast (riigi)kohtus õigeks mõistetakse, on ajalehtede pealkirjad poole lühemad ja font kaks korda väiksem. Ent avalik ristilöömine on juba toimunud: riiklikult koordineeritult ja toetatult märgistasid jõuametid inimesed või ettevõtte igaveseks ära. Google’i otsingumootor seob nad aegade lõpuni kuriteo kahtlustusega.