Oktoobris on Lätis parlamendivalimised, kuid turvariskid on liiga suured, et elektroonilist hääletamisvõimalust lubada, arvab konstitutsioonikaitse büroo direktor Janis Maizitis.
Jānis Maizītis näeb võimalust, et valimisi võidakse mõjutada väljastpoolt ja see seaks ohtu demokraatia. “Julgeolekuasutuse juhina leian, et e-valimiste lubamine Lätis poleks vähemalt praegu õige. Maailmas on näiteid paljudest riikidest, kus mõni teine ebasõbralik riik on soovinud valimistulemusi mõjutada tehniliste vahendite kaudu,” selgitas ta “Aktuaalsele Kaamerale”.
“Igapäevaelus võib kaotada pangas raha, kui arvutisüsteeme rünnatakse, või avada mõne riigiasutuse dokumente, kuid valimised on ju need, mis peaks kindlustama demokraatia, ja see peab olema kogu aeg tagatud,” rääkis Maizītis.
Läti parlamendis on arutlused e-valimiste lubamisest jäänud juttude tasemele, sest sealgi kardetakse mõjutamist ja leitakse, et elektrooniliselt häält anda pole turvaline. Ka seimi riigivalitsemise ja omavalitsuste komisjon ei toeta e-hääletamist, sest nii pole kindlust, kas igaüks ikka teeb oma otsuse ise. “Näiteks istute arvuti taga, täidate valimissedelit, kuid teie kõrval istub keegi, kes ütleb, millise nimekirja poolt hääletada,” põhjendas komisjoni esimees Sergejs Dolgopolovs.
Arvuka vene vähemusega Lätis on palju venemeelseid poliitilisi jõude, Kremli propaganda mõju on tuntav ja aktiivselt usutakse tegutsevat ka idanaabri eriteenistusi.
Tasapisi on Lätis siiski e-teenuseid kasutusele võetud, kuid sellest aastast käivitunud e-tervise ja e-retseptide süsteem on ERR-i andmetel jõudnud juba tekitada parasjagu segadust. Toimiv valijate register loodetakse valimiste eel siiski tööle saada.