15.01.2018
Par8292985
Euroopa Liidu Justiitskohus võttis endale õiguse teha ettekirjutisi suveräänsetele liikmesriikidele, nõudes mõiste “abikaasa” rakendamist samasooliste suhtes ka nendes maades, kus homoabielud pole seadustatud.
“Termin “abikaasa” kehtib Euroopa Liidu seaduste järgi ka samasooliste paaride puhul, seega elukohaõigust neile keelata ei saa, hoolimata sellest, kas samasooliste abielu on liikmesriigis seadustatud või mitte,” ütles 11. jaanuaril Euroopa Liidu justiitskohtu (ECJ) vanemkohtujurist Melchior Wathelet. “Kuigi liikmesriikidel on õigus lubada või mitte lubada abielu samasooliste isikute vahel, pole neil õigust takistada Euroopa Liidu kodaniku elukohavabadust, keelates tema samasoolisele abikaasale, kes pole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, õigust alalisele elukohale nende territooriumil,” sõnas ta.
Kaasus puudutab Rumeenia kodanikku Adrian Comani ja tema USA kodakondsusega partnerit Clai Hamiltoni, kes abiellusid Brüsselis 2010. aastal, kuid kel ei lubata elada Rumeenias koos. Rumeenias on vastuseis samasooliste suhetele karm. Homoseksuaalsus seadustati riigis 2002. aastal, vahendab Postimees.
Tegu on taas praktikaga, kus Euroopa Liit otsustab reguleerida küsimusi, mis on iseseisvate riikide seadusandluses teistmoodi paika pandud. LGBT agenda õhutusel on EL pidevalt survestanud oma liikmesriike muutma seadusi, mis liidu globalismimeelsete võimukandjate arvates diskrimineerivat samasoolisi. Suur osa vaidlustustest tekib pinnal, kus Euroopa Liidu kodanik, kes on saanud mingis riigis sõlmida seadusliku samasoolise “abielu”, soovib elada teises, sellist liitu mittetunnustavas liikmesriigis, kuid ei saa EL-i mittekuuluva riigi kodanikust kaaslast sinna kaasa võtta, sest toda lihtsalt ei tunnustata juriidilise abielupartnerina ja talle ei pruugita elamisluba anda.
Sarnast probleemi on ette tulnud ka Eestis, kui Tallinna ringkonnakohus tühistas mullu novembris Tallinna halduskohtu otsuse, millega kohustati politsei- ja piirivalveametit (PPA) andma tähtajalist elamisluba eestlannaga abiellunud USA kodanikust naisele. PPA keeldus talle elamisloa andmisest, tuginedes muu hulgas sellele, et neid ei tunnustata Eesti õigusruumis abikaasadena ja märkis, et kuni Eestis ei muudeta abielu legaaldefinitsiooni perekonnaseaduses või ei täiendata välismaalaste seadust, pole võimalik anda elamisluba samast soost isiku juurde elama asumiseks. Tallinna halduskohus oli varem rahuldanud naiste kaebuse, kohustades PPA-d elamisloataotluse osas uut otsust tegema.
Strasbourgis asuv Euroopa inimõiguste kohus tegi 2016. aasta juunis kaasuses Chapin and Charpentier versus Prantsusmaa otsuse, mille kohaselt Euroopa inimõiguste konventsiooniga ei ole vastuolus olukord, kui samast soost inimesed ei saa abielluda. Kohus on siiski seisukohal, et samast soost paaride suhted on osa perekonnaelust ning sellisena on igal Euroopa Nõukogu liikmesriigil kohustus neid kaitsta. Samas on riikidele jäetud vabadus otsustada, kuidas seda teha: kas avada abielu või luua mingil kujul alternatiivne tsiviilpartnerlus. Sageli aga tekib õiguslik vaakum, mida homoagenda survestatud EL üritab lahenda oma seisukoha jõulise pealesurumisega.
Foto: Scanpix/AFP