15.02.2018
Endel Oja
Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektori Hendrik Hololei avaldus, nagu püsiks Rail Balticu arendus praegu ajakavas, on eksitav, sest tegelikult on rahastuslepingust tekkinud mahajäämus keskmiselt rohkem kui aasta.
Seniste ajakavast mahajäämiste tõttu on Eesti juba kaotanud üle 2 miljoni euro EL-i toetust. Iga soovija võib kõrvutada RB Raili kodulehel olevat hankekava ARB kodulehel avaldatud rahastuslepingu tähtaegadega, kust selgub, et paljud hanked, millele praegu alles otsitakse pakkujaid või sõlmitakse lepinguid, peaksid olema juba teostatud. Näiteks RB äriplaani koostamise leping sõlmiti jaanuaris, kuigi pidi olema valmis juba 31.12.2017. Rahaliselt kõige suurema mahuga on tehnilise projekteerimise lepingud, mis pidid Eestis ja Lätis olema rahastuslepingute järgi sõlmitud septembris 2016 ning valmima käesoleva aasta septembris. Kuna 2015. aastal valmima pidanud eelprojekt pole veel praegu lõplikult heaks kiidetud, kuulutati alles kuu aega tagasi välja esimeste lõikude riigihangetele pakkujate registreerimine.
Projektidest mahajäämisel annab EL tavaliselt kuni kaks aastat “armuaega”, kuid hiljem tehtud kulutused jäävad EL-I abist ilma. Projekteerimise hanke väljakuulutamist takistava eelprojekti tähtajaks mittevalmimine läks Eesti maksumaksjatele maksma üle 2 miljoni euro ning kahandas algselt EL-i poolt lubatud 50% toetusmäära poole väiksemaks. „Avaldus, et mahajäämust pole, näitab samasugust asjatundmatust RB projekti suhtes nagu on seda olnud varasemad Euroopa Komisjoni avaldused vigase tasuvusanalüüsi õigustamiseks. Tegelikkuses ei süvene Euroopa Komisjon projektidesse enne, kui hetkel, mil on vaja raha tagasi küsida. Nii, nagu on praegu menetlus Budapesti metroo puhul,” osutab majandusteaduste kandidaat Endel Oja: „Oluline on rõhutada, et kiire ajakava pole meile Euroopa Liidu poolt peale surutud, vaid meie enda ametnike poolt taotluses liiga optimistlikult kavandatud. Euroopa Liit lihtsalt nõuab, et projekt liiguks meie endi poolt etteantud ajakavas. ARB on korduvalt väitnud, et ajakava ei jäta piisavalt aega ühiskonna kaasamiseks ning soovinud, et liiga optimistliku ajakava sisaldav taotlus avalikustataks, kuid MKM on jätkuvalt salastanud olulised osad taotluses.”