08.03.2018
AFP_1015RB
Ajakirjale Der Spiegel antud intervjuus räägib Poola peaminister Mateusz Morawiecki Poola mainega seotud probleemidest, EL-i Varssavi-vastastest sammudest, Poola põgenikepoliitikast ja tulisest arutelust ajaloo teemadel.
Ajakirjaniku esimene küsimus on suunatud Poola mainelangusele Euroopas. Pärast seda, kui Poolas tuli võimule Õiguse ja Õigluse partei (PiS) on hakatud Poolat nimetama ebademokraatlikuks, natsionalistlikuks, äkiliseks. Mateusz Morawiecki vastus on lihtne: „Tegemist on arvamusavaldustega, mitte faktidega. Poola on demokraatlik rahvusriik, nii nagu ka teised Euroopa riigid.“ Morawiecki sõnul on Poola oma poliitikates pragmaatiline, samuti on Varssavil probleeme teatud osaga Euroopa Liidu eliidist ja ajakirjandusega. Kuid tavaliste inimestega Poola valitsusel probleeme ei ole. „Poola elab suurte muutuste ajal. Soovime, et enamik meie rahvast saaks majanduskasvust kasu. See, et välismaised vaatlejad varem Poolat kiitsid, ei tähenda ju tingimata, et tolle aja poliitilised suunad ka suuremale osale rahvast sobisid,“ selgitab Morawiecki.
Terava kriitikatule alla sattunud Poola administratiivsete ja kohtureformide kohta ütleb Morawiecki, et kõik Brüsseli süüdistused on ebatõesed. „Läbiviidud küsitluste kohaselt peab kaks kolmandikku poolakatest riigi kohtusüsteemi halvaks või väga halvaks,“ ütleb Morawiecki. Praegu tegeleb Poola valitsus olukorra selgitamisega Brüsselile ja selles osas on näha ka edusamme. „Oleme nüüdseks Euroopa Komisjoniga ühel meeles selles, et Poola õigussüsteem ripub meil kaelas nagu veskikivi. Meie kohtud on täiesti ebaefektiivsed, otsuste langetamine võtab väga palju aega ja otsused ei ole läbipaistvad. Poola kulutab oma kohtunikele kolm korda rohkem kui EL-i riikides keskmiselt,“ selgitab Morawiecki. Samuti töötab Poolas endiselt hulgaliselt kõrgeid kohtunikke, kes olid ametis ka kommunistlikus Poolas. Morawiecki kinnitab, et Poola ainus soov on saada oma õigussüsteem uuesti tööle demokraatlike kontrollimehhanismide printsiibil.
Mateusz Morawiecki sõnul soovib enamik Euroopa riikide elanikke rahvusriikide Euroopat, mitte föderaalset Euroopa Ühendriike. „Atlandi-ülene koostoo ja Euroopa koostöö Põhja-Ameerika Liiduga on maailma rahu säilitamise seisukohast ülioluline. See on demokraatia, vabaduse ja jõukuse tagatis. Ma tahaksin, et Poola panustaks Euroopa ja USA vahelise koostöö jätkumisse ning nende eesmärkide saavutamisesse. Lisaks soovin, et oleksime heaks ja usaldusväärseks partneriks siin, EL-i idapiiril, mitte kaugel Venemaast,“ räägib Morawiecki.
Ta nimetab ennast Euroopa-meelseks ja peab Poola lahkumist EL-ist ebatõenäoliseks: „Kuid samas leiame me, et Brüssel ei peaks tegelema poliitikatega, mis ei hooli erinevates liikmesriikides valitsevatest ühiskondlikest meeleoludest. Podemos Hispaanias, Alternatiiv Saksamaale (AfD), Le Pen ja Mélenchon Prantsusmaal, Viie Tähe Liikumine Itaalias – pealispinna all liigub laavajõgi, valitsevad tohutud pinged…“
PiS-i peab Poola peaminister selliseks parteiks, mis soovib korrigeerida 1989. aasta üleminekust tingitud ebaõiglust. „Me anname tagasi võimaluse arenguks miljonitele poolakatele, kes siiani on majandusbuumist kõrvale jäänud. Me tegeleme rahuolematuse kõrvaldamisega. Euroopa inimesed peaksid seda mõistma,“ ütleb Morawiecki.
Küsimusele, mis on põhjustanud Poolas EL-i suunalise eufooria vaibumise, vastab Morawiecki, et tema meelest on Euroopal saanud otsa oma ideaalidega seotud küte. „II maailmasõja järgselt oli selleks kütteks väljavaade majanduskasvule ja tööpuuduse vähenemine. Hiljem oli selleks endiste kommunistlike riikide integratsioon. Tänapäeval peavad inimesed neid asju iseenesestmõistetavaks. Rahu, turumajandus – see kõik on toiminud kümnendeid, kuid enam sellest ei piisa. Euroopa ühiskonnad on selle väga valjusti selgeks teinud. Inimesed tahavad õiglust ja vähem ebavõrdsust.“ Morawiecki peab end idealistiks ja leiab, et Euroopas tuleb teha tööd uute ideaalide nimel: „Vajame uut Euroopa partnerluslepet.“
Küsimusele, miks on õitseva majanduse ja suure rahvaarvuga Poolal nii suur probleem võtta vastu paar tuhat Süüria põgenikku, vastab Morawiecki, et Poola võtab juba vastu põgenikke idast, st Ukrainast. „Alates sõja puhkemisest Ida-Ukrainas on sealt saabuvate põgenike arv viiekordistunud, eriti palju tuleb neid Donbassi regioonist. Neil ei ole enam kodu, nad on kaotanud perekonnaliikmeid. Kuid Lääs isegi ei pea neid põgenikeks.“ Morawiecki lisab, et Poola panustab väga palju rahaliselt Süüria piiril olevatesse põgenikelaagritesse ja et kõikidest Euroopa Investeerimispanga programmis Economic Resilience Initiative osalevatest riikidest on Poola panustanud kõige suuremate summadega: 50 miljoni euroga. „Kuid aru tuleb saada ka sellest, et kohustuslike kvootide pealesurumine suveräänsetele rahvusriikidele tekitab ühiskonnas pingeid,“ ütleb Morawiecki.
„Selliseid olulisi otsuseid, mis mõjutavad riigi suveräänsust, piiride kaitset ja kaitset terrorismi eest, ei tohiks Euroopa Ülemkogul suruda läbi enamushääletusega, minnes nii reservatsioone omavate riikide vastu Kui üks riik oma piire kaitsta ei suuda, siis ei peaks sellest saama ka kõigi teiste probleem,“ selgitab Morawiecki ja lisab, et kui ehitatakse Nord Stream 2 ja Venemaa saab tarnida gaasi Lääne-Euroopasse ilma, et gaas liiguks läbi Ukraina, on Ukraina täiesti kaitsetu ja sealt tulev põgenikevool võib massiliselt suureneda.
Ehkki Brüssel ja Saksamaa süüdistavad Poolat selles, et Brüsselist toetusrahasid saav riik ei ole piisavalt solidaarne, leiab Morawiecki, et selliseid väiteid võib mõista heal juhul vaid poolenisti. „Isegi Saksamaa poliitikud, näiteks Sigmar Gabriel, on tunnistanud, et Saksamaa majandus saab uutele liikmesriikidele antavast abist kasu. Pea 80% toetusrahast liigub Saksamaa ettevõtjate kätte, sest just nemad viivad läbi EL-i poolt toetatud projekte meie riigis. Meie Poolas teame suurepäraselt, mida tähendab solidaarsus. See on oluline eesmärk, kuid samamoodi on ka riiklik julgeolek ja iseseisvad ning suveräänsed poliitikad,“ selgitab Morawiecki.
Poola peaminister peab Saksamaad endiselt oma oluliseks partneriks, kuid toetab seimi otsust teha uued kalkulatsioonid II maailmasõja käigus Saksamaa poolt Poolale tekitatud kahjude osas. „Poola reparatsioonid olid vaid 1% sellest, mida on hüvitatud Lääne riikidele või Iisraelile. Samas olid meie kaotused rahvastiku osakaalu arvestades maailmas kõige suuremad,“ ütleb Morawiecki.
Mis puutub Venemaasse ja Putinisse, siis kinnitab Morawiecki, et Poola ei alahinda idast tulenevat ohtu. „Just seepärast toetame igati ühist kaitsekoostööd, mis ehk ühel päeval viib isegi välja ühisarmee tekkeni – seda NATO koostöö raames.“ Samas leiab Morawiecki, et EL ei tegutse Moskva suunal sugugi piisava tähelepanelikkusega. „Venemaa ei mängi ohtlikku mängu mitte ainult Ukrainas, vaid ka Süürias. Tahame neid asju arutada nii Saksamaa kui ka tuumarelva omava Prantsusmaaga. Kuid ei ole mõtet ennast petta; ehkki me ei tea praegu, millise suuna valib Valge Maja, oleme me ikkagi USA vihmavarju all. Selles mõttes võib öelda, et Saksamaa naudib tasuta lõunat – nende kaitsekulutused on väikesed, kuid neil on täielik kaitse,“ sõnab Morawiecki. Ühtlasi loodab ta, et ühel päeval on ehk võimalik ka Venemaaga kokkuleppeid sõlmida. „Praegu on siiski parem olla sõjaliselt tugev. See muudab arusaamise lihtsamaks,“ leiab Poola peaminister.
Allikas: Der Spiegel
Refereeris ja tõlkis Triin van Doorslaer