11.03.2018
Muinasjutt
Laupäeval pani Eesti mitmevõistleja Grete Šadeiko leivad ühte kappi oma kihlatu, NFL-i jalgpalluri Robert Griffin III-ga. Võiks ju soovida palju õnne, kuid miski jääb selle loo juures silma ja sugugi mitte seepärast, et kokku on saanud must mees ja valge naine.
Või õigemini, just selle pärast. Nende kahe armulugu on kõmuveergudel kirjeldatud juba väga pikka aega ja sageli on lugude all kommentaarium suletud olnud. Ilmselt ikka selleks, et mitte lubada “rassistlikke” sõnavõtte, mis kindlasti tulemata ei jääks. Tavaliselt on kommentaarides küll küsitud, et kas kahe noore lugu nii palju tähelepanu ka siis saaks, kui Robert oleks valge ameeriklane?
Selle ilusa suhte juures, mida võiks vaadelda küll kahe spordikuulsuse, küll kauni eestlanna ja asjaliku välismaalase kohtumisena, ongi paraku moment, mida ei saa eirata – peavoolumeedia on tandemile Šadeiko-Griffin suurt tähelepanu pööranud ilmselt just eeldusel, et see oleks neegri ja eestlanna imeline muinaslugu. Vaadake kõik, kuidas multikultuursed suhted toimivad ja arenevad meeletult kauniks “fairy tale”-ks! Eeskujuks kõigile eesti tüdrukutele – unelmate printsid on Aafrika juurtega! Neid aga tuleb Eestisse aina juurde!
Vaidlete vastu? Miks siis on vaja Postimehe kombel muinasjuttu paisutada: “Et teisel pool ookeani on populaarne pulmadeks soovitud kinkidest nimekiri teha, oli ka noorpaar teinud Macy’s ja Amazoni veebikaubamajadesse nimekirja, mille väärtus küündis 6000 dollarini. Noorpaar soovis enamjaolt spordivarustust, kuid nimekirjast leidus ka kööginõusid, kodutehnikat ja voodipesu.” Siin võiks juba kogu loo kohta multikultuursuse keeles küsida: “Who cares?”
Muinaslugu a la “… ja nii elasid nad õnnelikult elu lõpuni”? Ärge unustage sedagi, et Roberti ja Grete suhe algas 2016. aastal, mil Robert oli veel oma esimese abikaasa Rebecca Liddifordiga koos, kellega neil sündis ka laps.
Kahju siiski, et kahe noore inimese teineteiseleidmine on tavalisest lembeloost muutunud rassisegunemise ja multikultuursuse propagandaks!