Eestinen.fi kirjutab sellest, kuidas Soomes sündinud 19-aastane Mia meelitati Iraani, et ta seal endast palju vanemale mehele panna. Sellised sundabielud on Soomes väga tavalised, aga ametivõimudeni tavaliselt info ei jõua.
Mial vedas, asjaolude kokkusattumisel õnnestus tal Iraanist lahkuda ja Soome tagasi jõuda. Ta on õnnelikus abielus soomlasest mehega ja laskis ennast ka ristida. Tema vanemad, kes tema järel Soome tulid, seda heaks ei kiida. Naist vanemate arvamus aga ei huvita, ta soovib elada oma elu nii, nagu õigeks peab.
Soome saabunud immigrantidest naiste õiguste eest seisjate info kohaselt on Soomes teada vähemalt paarkümmend sundabielu juhtumit igal aastal, aga see on vaid jäämäe veepealne osa. Sundabieludest ei anta teada, kuna ohvrid on hirmul ja pole teadlikud oma õigustest, samuti pole õiguskaitseorganitel kogemust, et sellisid asju märgata. Lisaks pole Soomes sundabielud kuritegu ja seetõttu selle teemaga põhjalikult ei tegeleta. Ainus võimalus sellisest abielust vabaneda on lahutus, aga see ei pruugi olla niisama lihtne.
Siit koorub välja üks tõsine probleem: Lääne liberaalsel ja multikultuuristuval ühiskonnal polegi võimalik selliste asjade vastu võidelda. Ühest küljest on Läänes inimestele tagatud suured isiklikud vabadused, mida piiratakse üha vähem ning see õigus antakse ka moslemitele, kes seda oma tavade pealesurumisel ka ära kasutavad, eirates samas tõde, et nad peaksid hoopis ise Lääne vabadusi austama hakkama.
Tagajärjeks on see, et Lääne-Euroopas võideldakse üha enam väidetava islamofoobia vastu, paraku ei nähta seda (või ei taheta näha), et moslemiviha aluseks ongi liberaalsele ühiskonnale vastuvõetamatud islami tavad, eriti naiste õiguste, sealhulgas lapspruutide osas. Muide, neidsamu islamineidusid saadetakse kodumaale ka operatsioonidele, mille tulemusel sandistatakse nende suguelundid.
Huvitav oleks näha, kes võtab üha enam islamiseeruvas Lääne ühiskonnas endale otsustaja rolli, et määrata kindlaks, millised islami tavad on liberaalses ühiskonnas aktsepteeritavad, millised mitte. Kust tõmmatakse vabaduste ja nende eiramise piir? Võib julgelt väita, et seda ei hakka mitte keegi paika panema, islamitavadel lubatakse õitseda, sest moslemid nõuavad seda tugevama õigusega. Võõrsilt tulnud inimesed kardavad oma õiguste eest seista juba ka ennast demokraatlikuks pidavas Lääne ühiskonnas!
Tegelikult aga peaks Lääne õigusruum tagama selle, et islamimaalt saabunud tüdruk võiks oma soovi kohaselt juba lennujaamas miniseeliku selga panna ja õhtul eurooplasest noormehega kohtuma minna. Paraku ta sellist õigust Läänes ei saa ja mida suuremaks kasvavad moslemikogukonnad, seda vähem on nende naistel võimalusi kasutada neid õigusi, mis on kristliku kultuuriruumi naistel. Moslemid saavad õigused oma traditsioone järgida, Lääne vabaduste järgimist neilt ei nõuta ja nii luuakse erineval õigusbaasil toimivad paralleelühiskonnad, nagu Soomes ja Rootsis.
Mosleminaiste õigusi ei kaitse Läänes tegelikult keegi. Sealne võrdõiguslus tugineb mugavusele ehk siis selle aktivistid võitlevad väärnähtuste vastu mugavast tugitoolist. Või nagu kirjutas kolumnist Roland Tõnisson: üks asi on peksta valget keskealist heteromeest, kes on niigi juba maadligi, teine asi aga minna no-go-tsooni, võtta naist alandaval moslemimehel habemest ja öelda: “Nii ei tohi teha!” Feminist eelistab anda valusa hoobi eurooplasest mehe munadesse…
Soomlastele soovitakse Mia juhtumiga seoses ainult ühte: ärge looge oma põhjamaale multikultuurset ühiskonda, mida te ei suuda kontrollida! Ja te ei saagi seda kontrollima, seda näitab juba seegi, et te koogutate nende ees ja represseerite neid, kes osundavad sellele, et islami tavad ei sobi Kalevala rahvale!