19.03.2018
Kuulsaim pilt Angela Merkelist noore meespagulasega muutub üha enam paroodiaks.
Chris Riden Suurbritanniast, kes nimetab ennast vaimseks alkeemikuks keskkonnas “Making the World a Better Place”, on enda plakatil välja toonud, et suur osa maailma tippliidritest on lastetud.
Kahtlemata on laste saamine igaühe enda asi, karjääriinimestel ongi see sageli paratamatu, sest ei taheta töös perest sõltuda, kuid küsimus on selles, et sellised inimesed suunavad sageli rahvastikuprotsesse, pereplaneeringut, laste kaitset ja muude selliste murekohtade lahendamist — kui kompetentsed otsustajad nad tegelikult on?
Sama võib näha ka Eestis, kus mõned naissotsid on aktiivsed naiste õiguste eest seisjad, kuid ise on sünnitamisest loobunud. Kuidas nad saavad esindada lastega naiste huvisid? Pelgalt emade jutu põhjal, teadmata isegi seda, mida tähendab sünnitusjärgne depressioon, nutva lapse öine kussutamine, aga ka rõõm lapse esimest sõnast ja sammust?
Kui otsuseid tegema pääsevad inimesed, kes küll teavad kõnealuse ala numbreid ja Exceli tabelit, kuid ei oma vähimatki aimu sellega kaasnevatest hingelistest muredest ja rõõmudest, võivad kergesti tulla ka valed otsused. Norra kurikuulsate lastekaitsjate kohta, kes võtavad väidetavalt väga kergekäeliselt lapsi vanematelt ära, teatakse rääkida, et suure enamuse neist moodustavad just lastetud “spetsialistid”.
Võib eeldada, et sellised rumalusest pakatavad teemad nagu sooneutraalsus, geiõigused, marufeminism, genderism ja veel paljud üha enam lõkkele löövad lollused saavadki indu, toetust ja pähemäärimist just inimestelt, kes pole kunagi tundnud rõõmu lastest ja vastassoo armastusest.